Soomes on viimasel ajal selgunud ehmatusega, et Instagramis suhtlevad vanemate meestega juba 10-aastased tüdrukud. Vanemad enamasti ei tea, mis nende võsud sotsiaalmeedias teevad.
Hoiatav näide on Espoos, kus lastekaitsjad on puutunud kokku juhtumitega, kus alaealine tüdruk otsib Tinderi kaudu viina ja satub kas seksuaalkuriteo või kuriteo katse ohvriks, vahendab Helsingin Sanomat.
Ametnikud on mures, et vanemad ei tea, mida nende lapsed sotsiaalmeedias teevad.
Ühe konkreetse juhtumi puhul lõppes viinaostmine Tinderis seksuaalkuriteoga, mida uuritakse kui vägistamist.
Tavalisem on see, et seksuaalkurjategijad jahivad oma ohvreid Instagrami või Snapchati kaudu. Ainuüksi käesoleval aastal on politseisse jõudnud kümneid selliseid juhtumeid seoses Instagramiga. Helsingi lastekaitse on pidanud tegelema kümne tüdrukuga, kes on sattunud seksuaalkuriteo või selle katse ohvriks.
Politsei info kohaselt on noorimad tüdrukud, keda täiskasvanud mehed on Instagrami kaudu noolinud 10-aastased. Kõige tavalisem on, et lapsel palutakse saata endast pilte. Pärast seda saadab täiskasvanu endast alasti pilte.
Lastekaitse menetluses on mitmeid juhtumeid, kus 13-16-aastased tüdrukud on olnud Tinderi kaudu ühenduses täiskasvanud meestega. Tüdrukud on soovinud meestelt osta alkoholi. Eesmärk on olnud juua end purju, aga müüa alkoholi edasi ka teisele, et raha teenida.
Tüdrukud on leppinud kokku kohtumisi täiskasvanute kodudes, aga ka avalikes kohtades. Sellele on järgnenud mitmed rasked seksuaalkuriteod või nende katsed. Kõige halvem juhtum on olnud vägistamine.
Noorimad Tinderi profiili teinud tüdrukud, kellega Espoo lastekaitse on kokku puutunud on olnud 13-aastased. Lastekaitsetöötajate väitel on paljud tüdrukud proovinud, mis saab, kui mees soovib kohtuda. Esialgu on see nali, aga võib kergesti muutuda millekski muuks.
Lastekaitsetöötajate väitel on tüdrukud olnud teadlikud, et meestel on seksuaalne huvi, aga nad on olnud veendunud, et suudavad ise olukorda kontrollida. Samas on tüdrukud hinnanud oma võimeid üle ja neist on saanud kuriteo ohvrid.
Paljud vanemad, kelle lapsed on sellisesse olukorda sattunud, on küsinud, mida nad oleks pidanud tegema teisiti. Kõigepealt tuleks lastega rohkem rääkida ja selgitada, et sotsiaalmeedias pole iga nime taga see isik, kellena end esitletakse. Samuti pole kõigi eesmärgid sellised, millest seal räägitakse. Ning kui väike laps nutitelefoniga aktiivselt tšätib, peaks vanemad hoolikalt koos lapsega läbi vaatama, mis seal toimub.
Lastekaitsjad on sama meelt – lapse privaatsust tuleb austada, aga samas on vanemate kohustus last kaitsta võimalike ohtude eest. Kõige tähtsam on saada laps või nooruk rääkima oma asjadest. Vahel aga laps häbeneb ja ei taha rääkida, nii on koos asjade läbi vaatamine kergendus ka lapse jaoks.
Paljud vanemad on asju läbi vaadates olnud üllatunud, et nende väike laps suhtleb Tinderis täiskasvanud inimestega väljamõeldud nime ja vanusega. Lapsevanemad peaks olema hoolsamad ja lapse telefoni regulaarselt kontrollima. Telefoni äravõtmine või kasutuse piiramine pole enamasti õige viis asja lahendamiseks, enamasti piisab lapsega rääkimisest.
Üheks probleemiks, miks asjad käest lähevad on see, et pered veedavad üha vähem aega koos. Näiteks ei istuta koos söögilaua taga, igaüks sööb omaette. Siis ka söögi ajal ei räägita.
Tänapäeval on enamikul lastel nutitelefonid ja kui vanemad tegelevad kogu aeg oma asjadega, on ise ninapidi arvutis, siis aitab see eraldumisele kaasa. Poiste jaoks kujutavad ohtu erinevad mängud.
Sotsiaalmeediast võib teiselt poolt olla palju kasu, aga vanemad peavadki hoolsalt jälgima, et asjad käest ära ei läheks. Näiteks võib seletada lapsele, et täiskasvanuga ei tohiks kokku leppida kohtumist tundmatus kohas, vaid seal, kus käib rohkem rahvast ja kus oleks võimalik vajadusel abi saada. Vanem võib lapsele seletada, et laps ei saadaks endast kellelegi napis riietuses või alasti pilte ja videoid, samuti ei tohiks selliseid vastu võtta.
Kuivõrd lapsed on vanematest sageli osavamad tehnoloogia vallas võib vanem paluda lapsel näidata talle, kuidas üks või teine asi telefonis või arvutis käib. Selle kaudu õpib vanem ise ja ühtlasi saab ülevaate, millega laps tegeleb.
Kui laps oma vanemaid millegipärast ei usalda, võib paluda seletada asju mõnele teisele usaldusväärsele täiskasvanule, kelleks võib olla tädi, onu või kasvõi kooli tervishoiutöötaja.
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005745227.html
