Soomes on saanud viimasel ajal tavaks, et müügihinda alandatakse ühistulaenu suurendades – see võimaldab inimestel lihtsamalt omale korter saada, kuna kulud on peidetud. Samas kuumutab selline tegevus kinnisvaraturgu.
Korterid pakutakse turul vaid 30-protsendilise hinna eest. Ülejäänud 70 protsenti on ühistulaen. Nüüd on tekkinud oht, et selline tegevus kuumutab liialt turgu ja lisab kinnisvaraga seotud riske, vahendab Yle.
Soome parlamendi pangandusnõukogu on seda jälginud viimased kolm aastat ja nüüd on tekkinud arusaam, et sellist varjatud laenuandmist tuleb hakata piirama. Ühelt poolt on tähtis, et eluasemeid juurde ehitatakse ja ehitusturg on aktiivne, teiselt poolt aga suurendab selline tegevus kinnisvaraturuga seotud riske.
Kuivõrd praegu saab ühistulaenukulud üürituludest maha arvata, siis on paljud inimesed ostnud omale kokku kortereid ja üürinud need välja ilma sellega seotud riske hindamata. Nüüd on sattunud löögi alla kõigi korteriühistute laenukõlblikkus. Riskitaseme kasv tõstab intresse ning muudab laenu võtmise raskemaks kõigile ühistutele.
Soomes lõpetati laenuandmine pea täielikult finantskriisi ajal 10 aastat tagasi. Kas nüüd juhtub samamoodi nagu USA-s juhtus hapuks läinud kodulaenudega (nn subprime laenud)?
Nii nagu USA-s ei kontrollitud kinnisvaralaenude puhul inimeste maksevõimet, ei kontrollita täna suure osa Soome ühistulaenude puhul korteri omanike maksevõimet. See tähendab, et Soomes on samasugused riskid kui olid USA-s.
Esimese sammuna soovitatakse kohe lõpetada ühistulaenude puhul esimeste aastate maksupuhkus. Maksepuhkus on ohtlik, kuna see peidab laenudega seotud tegelikke kulusid.
Kuivõrd Soome kinnisvaraturul on ülekuumenemise märke, on paljud investorid loobunud kõrge riski tõttu Soomes korterite ostmisest.
https://yle.fi/uutiset/3-10258184
