Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus Briti väljaandele Financial Times, et soomlased ei toeta liitumist NATO-ga ja tema on soomlane. Samas märkis Niinistö, et juba kutse NATO-sse tagab teatud julgeoleku.
President Niinistö ütles intervjuus, et tunneb muret rahvusvahelise olukorra pärast, kuna maailmas mängivad üha enam rolli tugevad riigid nagu USA, Venemaa ja Hiina ning Euroopa Liidu kui väikeste riikide liidu roll väheneb. Samuti on Niinistö mures transatlantilise liidu murenemise pärast, seda pärast USA taandumist Iraani tuumaleppest, mis murendas Lääne ühtsust ja andis Venemaale vabamad käed Euroopas tegutsemiseks.
Suhetes Venemaaga tuletas Niinistö meelde vana kasakate ütlust: mis ripakil, see ära. Ta andis mõista, et suhetes Venemaaga tuleb jääda endale kindlaks ning olla konkreetne, samas ei tohi välistada vastastikust lugupidavat suhtlemist. Soome Turu linn on siiani Peterburi sõpruslinn veel ajast, mil Vladimir Putin töötas Peterburi linnavalitsuses ja president Putin kutsub siiani Moskvasse Turu endisi linnavalitsuse töötajaid, kes on juba pikalt pensionil. See näitab, et Putin ei unusta oma sõpru, kes tema suhtes on käitunud lugupidavalt.
Soome hoiab Venemaaga samuti vana lugupidavat joont ja ei ärrita Venemaad NATO-ga. Kuigi Soomet on NATO-sse kutsutud juba aastaid, pole Soome järele andnud. Niinistö ütles, et soomlased ei poolda liitumist NATO-ga ja tema on soomlane. Samas tagab juba kutse NATO-sse teatud turvalisuse.
Venemaa on Soomele oluline ekspordipartner. Venemaa on Soome jaoks tähtsuselt 5. ekspordimaa ja aastane eksport Soomest Venemaale moodustab üle 3 miljardi euro.
Niinistö ütles, et Euroopa Liit vajaks tugevamat ühise julgeoleku lepet, suuremat solidaarsust NATO-ga ja ühist pagulaspoliitikat koos tugevama piirikontrolli ja selgemate põhimõtetega pagulaste osas. Soome üksi on vastu võtnud ligi 30 000 pagulast alates 2015. aastast.
Niinistö ei näe probleemi Brexitis ja nii nagu tõid Briti meresõitjad Soome jalgpalli, kui nad 1890. aastal Turu linnas maabusid, nii on britid pööranud Euroopas tähelepanu julgeolekule, mida vahepeal peeti enesest mõistetavaks. Niinistö ütles, et kõigele vaatamata pole Soome loobunud kohustuslikust ajateenistusest ning küsimusele, kas ollakse valmis oma kodumaad kaitsma vastas jaatavalt 75 protsenti soomlastest, erinevalt 18 protsendist sakslastest. Soomlaste motiveeritus oma kodumaad kaitsta on kõrgeim Euroopas.
Seoses Venemaa sanktsioonidega otsib Soome võimalusi, kuidas pingeid leevendada. Soome on praegu Arktika nõukogu eesistuja ning seal on lisaks Põhjamaadele ja Kanadale liikmed veel USA ja Venemaa – läbirääkimised ongi käimas. Soome näeb, et Arktika nõukogu kaudu on võimalik pingeid maha jahutada.
Arktika kohta ütleb Niinistö samas, et tegemist on tõsise probleemiga: Kui kaotame Arktika, kaotame kogu planeedi – nii lihtne see ongi.
