Kui varem elasid hundid Soomes põhiliselt idapoolses piirivööndis, siis nüüd on nad liikunud lääne poole.

Märtsikuus oli Lääne-Soomes 70 protsenti kõigist Soome huntidest, selgub loodusvarakeskuse Luke värskest uuringust. See tähendab, et Lääne-Soomes oli märtsikuus 16 karja, kokku 108-122 hunti, vahendab Ilta-Sanomat.

Suurim muutus on toimunud Pohjanmaal, kus huntide arv on kahekordistunud. Ida-Soomes elab kokku 9 karja, kellest 5 elavad mõlemal pool piiri.

Kokku elab Soomes märtsikuu andmetel 165-190 hunti. Karju on kokku 19, möödunud aastal oli karjade arv 14.

Huntide siirdumist idast läände seletatakse sellega, et kõik lääne poole liikunud hundid said 2017. aastal järglasi, lisaks on läänes toidulaud rikkalikum.

Huntide arv kasvab suve hakul veelgi, sest pojad sünnivad aprillis-mais. Keskmiselt on esimest korda poegival emahundil 3,7 kutsikat, vanematel veidi vähem.

Soome asjatundjate väitel on huntide arvukuse tõus hea, sest see hoiab kontrolli all teiste loomade, näiteks kährikute ja rebaste arvu. Nüüd oleks hea, kui õpitaks koos huntidega elama, sest varem on nii kõrgele tõusnud huntide arv kohe küttimise abil alla toodud.

Hunt on väga liikuv loom, ta võib läbida päevas kümneid kilomeetreid. Üks ja sama hunt võib päeva jooksul jätta palju jälgi laiale territooriumile. Nii võib jääda mulje, et hunte on igal pool.

Soome maa- ja metsamajandusministeeriumi soov on, et Soomes elaks püsivalt vähemalt 25 karja.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005714772.html