Kolm aastat tagasi külma kevade tõttu Soome tulemata jäänud rändlinnud on nüüd tagasi ja pesitsevad hoogsalt.
Looduseasjatundja Urpo Koponeni sõnul on paljud putukatest toituvad linnud pärast mitmeaastast pausi uuesti Soome naasnud, vahendab Yle.
Soome on tagasi tulnud näiteks põõsalinnud, keda mitu aastat polnud näha. Nüüd on aga linnulaulu igal pool kuulda.
Kolm aastat tagasi jäid rändlinnud külma kevade tõttu esimest korda Soome tulemata ja pesitsesid Baltimaades ning Peterburi ümbruses. Maikuu oli siis tavapärasest sademeterohkem ja jahedam. Külm on eriti ebameeldiv lindudele, kes toituvad putukatest. Külm kevad oli ka möödunud aastal ja kaks aastat tagasi.
Linde ei tulnud Soome, sest putukaid ei olnud. Nüüd sooja ilmaga on putukaid palju. Tihased ja värvulised vajavad poegade toitmiseks just putukaid. Seemnetest ja rasvadest neile ei piisa.
Külma tõttu esines Soomes viimastel aastatel lindude massihukkumisi. Kümnest pojast jäi pesades ellu alla poole ja hukkus terveid pesakondi. Nüüd aga pole näha ühtegi surnud poega. Osa linde on nii hoogsalt pesitsemas, et munevad rohkem kui tavaliselt. Näiteks must-kärbsenäpi pesas on koguni kaheksa muna, kui tavapäraselt on neid neli kuni kuus. Lindudele meeldib soe ilm, kuna putukaid on rohkem.
Saabunud jahedam periood lindude elu enam ära ei riku. Jahedam aeg kestab kõigest nädala, nagu on prognoositud. Kui jahe periood on pikem, võib see hakata lindude elu mõjutama.
Hea aasta aga ei korva lindude arvu üldist vähenemist Soomes. Linde on kogu Euroopas poole vähem võrreldes 1950ndate aastatega. Lindude arvukuse vähenemise põhjus on intensiivne põllumajandus. Maaparanduse tõttu on jäänud lindudele vähem pesitsuskohti. Samuti häirivad linde suured põllumajandusmasinad.
https://yle.fi/uutiset/3-10240830
