Soomes läbi viidud uuring näitas, et linnainimene on tervem siis, kui pistab käed mitu korda nädalas mulda, või siis hõõrub käsi mustusega.
Mustus lisab inimese organismi mikroobe ja muudab naha ja soolestiku mikrofloora mitmekeskisemaks, selgus Soome ülikoolide läbi viidud uuringust. Eesmärk on otsida linnainimese jaoks üles kaotatud ühendus loodusega, mis võib olla lahendus paljude haiguste raviks, vahendab Yle.
Teadlased on veendunud, et mida lähedasem on inimese elukeskkond loodusele, seda tervem on inimene. Inimese immuunsüsteem vajab pidevalt treeningut ja looduse mikroobid ning muu elav muudab selle aktiivseks.
Praegu ollakse üha enam veendunud selles, et inimese immuunsüsteem, mis meid kaitseb, vajab pidevat harjutamist, et see töötaks. Liiga vähesed mikroobid inimese ümber põhjustavad näiteks allergiaid, astmat, 1. tüübi diabeeti, tsöliaakiat ja põletikulisi soolehaiguseid.
Looduse enda mikrofloora kaitseb inimest allergiate ja muude autoimmuunhaiguste eest, mis on üha levinumad linnalises elukeskkonnas.
Uuringus osales Soomest kolm ülikooli: Tampere ja Helsingi ülikoolid ning Tampere tehnikaülikool. Projekti rahastas Tekes. tegemist on pilootuurimusega, mille kaugem eesmärk on tõestada, et mullas elavad mikroobid on inimese tervisele kasulikud. Tulevikus võidakse mikroobe hakata lisama eri toodetele, mida linnainimesed tarvitavad. Need võivad olla tekstiilid, rõivad ja võided.
Inimese tervise seisukohalt on tähtsad lapse esimesed elukuud, mistõttu on tähtis, et laps puutuks kokku mustusega. Liiga puhtas keskkonnas ei saa lapse oma kaitsemehhanismid korralikult välja areneda. Soomes ja läänemaades aga elavad lapsed liiga puhtas keskkonnas, et immuunsüsteem ei saa välja areneda.
Mustuse kasulikkust on Soomes uuritud juba viimased 15 aastat. Idee tuli piiri tagant Karajalast, kus allergiaid ja muid autoimmuunhaiguse esineb 6-7 korda vähem kui Soomes, kuigi õietolmu on samapalju. Hakati kahtlustama, et bakterite puudumine suurendab haigestumise riski.
Kuigi kirjeldatud avastuste valguses tundub käte pesemine järjest mõttetum, päris ära jätta seda siiski ei soovitata. Kui inimene kätleb ja viibib teiste inimeste seltskonnas, on seda vaja teha. Viirused saab veega maha pesta. Aga looduslikud mikroobid inimestel enamasti haigusi ei põhjusta. Näiteks pärast sipelgapesa katsumist pole vaja käsi pesta, isegi siis, kui pärast seda istutakse söögilauda.
Samuti tasuks end teetanuse vastu lasta vaktsineerida, samuti on haavad ohtlikud, isegi siis, kui need tekivad metsas.
https://yle.fi/uutiset/3-10265879
