Soome avalikkus ei saa aru, miks ehitatakse Eesti ja Soome vahele 250 miljoni euro eest Balticconnectori gaasijuhe, kui see end majanduslikult ära ei tasu. Peamine põhjus ehituseks on selles, et selle maksumusest 75 protsenti katab Euroopa Liit.
Soome ja Eesti elektrivõrgud on juba ühendatud Estlinki merekaabli abil. Nüüd rajatakse lisaks Inkoo ja Paldiski vahele 80 km pikkune gaasijuhe, kus gaas saab liikuda turuolukorrast olenevalt mõlemas suunas, vahendab Yle.
Soome poolel Inkoos on ehitus juba alanud. Nurgakivi tulevad panema Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen, Eesti majandusminister Kadri Simson ja Soome energiaminister Kimmo Tiilikainen.
Soome poolel tegeleb ehitusega riigiettevõte Baltic Connector Oy ja Eestis riigi omanduses olev Elering AS. Gaasijuhe peaks valmima 2020. aasta alguses, samal ajal vabaneb Soome gaasiturg konkurentsile.
Soome-Eesti gaasijuhtme rajamise algatas Soome gaasifirma Gasum, aga siis loobus sellest, kuna see ei tasu end majanduslikult ära. Pärast seda asutas Soome valitsus eraldi ettevõtte, et projekt lõpule viia.
Häda on selles, et Soomes on gaasi tarbimine viimase 10 aastaga kaks korda kukkunud. Põhjuseks on elektri turuhinna langus, CO2 kvootide odavus, maagaasi kõrgem maksustamine ja muutused tööstustes. 250 miljonit maksev gaasijuhe ei tasuks end mingil juhul ära. See saab võimalikuks ainult tänu Euroopa Liidu panusele, mis on 75 protsenti maksmusest. Gaasijuhtme eluiga on 50 aastat.
Gaas moodustab vaid 6-8 protsenti Soome üldisest energiatarbimisest ja seda on kerge asendada näiteks raske kütteõliga.
Soome on seni tänu Venemaa lähedusele nautinud väga madalat gaasi hinda. Näiteks Poola, mis on palju suurem turg maksab Vene gaasi eest palju kõrgemat hinda.
Pärast Eesti-Soome gaasijuhtme valmimist on võimalik, et Nord Streami kaudu Saksamaale jõudev Vene gaas tuleb Poola ja Baltimaade kaudu ka Soome. Gaasijuhtme puhul on tegemist eelkõige poliitilise ettevõtmisega, mis on otsapidi seotud nii välis-, kaitse kui sõjapoliitikaga.
https://yle.fi/uutiset/3-10240892
