Esimene Soome investeerimisfond anti pool aastat tagasi tehismõistuse valitseda. Poole aastaga on saja euro tootlus olnud üks euro. Miks nii vähe? Masin põhjust ei seleta.
Soome S-Pankkile kuuluv fondivalitseja FIM andis möödunud aasta novembris esimese fondi tehismõistuse hallata. FIM võttis ühe fondidest, nimetas selle ümber ja andis tehismõistusele, vahendab Yle.
Tehismõistuse tarnisid Saksa varahaldusfirma Acatis ja Šveitsi tehnoloogiafirma Nnaisense. Acatise portfellihalduri Kevin Endleri väitel on tehismõistus inimesest üle.
Endleri väitel suudab inimene küll pidevalt juurde õppida ja õpitud teadmisi kasutada, aga ei suuda võtta arvesse kõiki asjaolusid. Suuri andmemasse jällegi juhitakse kitsalt paika pandud raamides, mis ei õpi midagi juurde. Tehismõistus suudab kasutada ära mõlema pooli häid omadusi, aga vältida nende nõrkusi. Tehismõistus suudab arvestada kõiki asjaolusid ja pidevalt areneda.
Acatise välja töötatud investeerimismasin jälgib pidevalt ligi 4000 rahvusvahelist suurettevõtet, mis avaldavad tulemusi neli korda aastas. Igast aruandest eraldab masin ligi tuhat numbrit ja otsib seaduspärasusi, mis prognoosivad edu tulevikus. Võrdlusandmeid on masinal mitme aastakümne jagu.
Paljud usuvad, et masin suudab tuhandete hulgast välja valida edukad ettevõtted. Poole aastaga on FIM Tekoäly kogunud 1600 investorit. Fondi maht on kolmekordistunud 36 miljoni euroni.
Esimese poole aasta tulemus on olnud aga küllalt tagasihoidlik. Kui võrdlusindeks kerkis 3,9 protsenti, siis tehismõistusel põhineva fondi väärtus ainult 1,2 protsenti. See tähendab, et pool aastat tagasi fondi pandud sada eurot on tagasi tootnud veidi üle ühe euro. Võrdlusindeks on sama ajaga tootnud ligi 4 eurot. Ehk teisisõnu: investor oleks olnud palju edukam, kui tehismõistus poleks otsinud investeerimisvõimalusi tuhandete ettevõtete hulgast, vaid oleks keskendunud väiksele osale ettevõtetest.
FIMi investeerimisjuht Eelis Hein ütles, et pool aastat on liiga lühike aeg kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks. Ootuste kohaselt peaks tehismõistus suutma indeksifonde lüüa keskmiselt 3 protsendiga aastas. See ootus pole võetud varrukast: nimelt on antud tehismõistusele varasemaid andmeid ja vaadatud, kui hästi osati prognoosida turu liikumist.
Poole aastaga tegi tehismõistus fondis tõelise suurpuhastuse – müüs enamiku aktsiatest. Varem oli fondis suur osa USA aktsiatel, nüüd aga usub fond rohkem Euroopa ettevõtteid. 50 ettevõtte hulgas jätkab ka üks Soome firma – metsatööstuse hiid UPM-Kymmene.
Nii nagu inimese aju, on ka tehismõistus üks must kast, mis ei suuda seletada kõike oma tegevust. Ta kasutab lihtsalt kogu saadaolevat infot. Siiski käitub tehismõistus rohkem nagu ettevaatlik investor, kes väldib turu tippe. Nii näiteks pole tehismõistus ostnud Facebooki, Google’i, Amazoni ja Netflixi-suguseid trendiaktsiaid. See on mõjutanud ka fondi tootlust.
https://yle.fi/uutiset/3-10248314
