Vanemate kehvas korras maja või korter võib pärijatele tuua maksuüllatuse. Kui pärand on jagatud, tasub kaaluda, mida ja millal teha.
Üha enamate soomlaste jaoks on pärimine kurb hetk, millega kaasneb suur majanduslik koormus. Viimasel ajal räägitakse palju maapiirkondade kinnisvara hinnalangusest, aga ka kasvukeskustes võib olla suur vahe testamendis toodud hinnangu ja tegeliku turuhinna vahel. See võib tuua kaasa olukorra, kus pärandimaksu makstakse kümneid tuhandeid eurosid rohkem kui eluaseme kehv seisukord seda nõuaks, vahendab Helsingin Sanomat.
Pärijad on tihti järgmises olukorras: kui maja hinnatakse testamendis liiga madalaks, siis tuleb tulevikus selle summa ja tegeliku müügihinna vahe pealt maksta tulumaksu. Tuleb aga arvestada, et tulumaks (30-34 protsenti) on palju kõrgem kui pärandimaks (7-19 protsenti).
Kui aga kinnisvara hinnatakse testamendis liiga kõrgeks, tuleb selle alusel maksta liiga palju pärandimaksu.
Nii võib juhtuda näiteks siis, kui lesk jääb majja edasi elama, aga pärijad peavad päritud poole maja pealt maksma pärandimaksu. Hiljem võib maja olla kehvemas seisus, kui testamendis kirja pandud.
Maksuameti inspektor Jarmo Salminen selgitab, et pärandimaksu makstakse surmahetkel kehtiva hinna järgi. Kaebuste esitamise aeg on kolm aastat pärast testamendi tegija surma.
Pärast seda saab maksuametile teha tagasimakse taotluse, aga sellise taotluse rahuldamine on pigem erand.
Üllatusi saab vältida, kui hinnata päritava kinnisvara väärtus juba enne surma. Nõnda aga toimitakse väga harva. Tavaliselt hinnatakse maja väärtus siis, kui see pannakse müüki ja siis võib selle hind olla juba märksa madalam kui testamenti kirja pandud.
Kehvas seisukorras kinnisvara tasub hinnata juba testamendi tegemise ajal. Nii saab selgitada välja võimalikud probleemid nagu niiskahjustused ja asbest, mis kinnisvara hinda alandavad. Maja seisukorra hindamine maksab paar tuhat eurot, aga seeläbi on võimalik edaspidi säästa veel rohkem. Nimelt omab maja seisukord praegu palju suuremat tähtsust kui veel 10-15 aastat tagasi.
Varem panid inimesed oma raha suurtesse majadesse ja hinnaootused on seetõttu väga kõrged. Majad aga vananevad ja näiteks praegu on nõudlus 1960-70ndnatel ehitatud majade järele väga väike. Ostjad on tänapäeval nutikad – kardetakse ehitusvigu, samuti hallitust ja niiskust.
Üha rohkemates majades tuvastatakse probleeme siseõhuga. Spetsialist oskab ära hinnata, kas majal on mingi väärtus, või läheb see müüki krundi hinnaga.
Kehvas olukorras maju on hiljem üldse väga raske maha müüa. Seetõttu on kasulikum müüa maja lammutamiseks. Testamenti kirja pandud hoonestusõiguse müük on enamasti õigem. Probleem on selles, et maksuamet ei pruugi maja näha nii kehvas valguses.
Lammutatava maja puhul tuleb arvestada, et krundil asuv lammutatav maja langetab krundi hinda – see võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Lammutatava maja puhul tuleb arvestada võimalike keskkonnakahjudega, näiteks siis, kui kütteõli on maasse voolanud.
Lammutatava maja puhul tasub lammutusluba hankida juba varem – see kiirendab maja müüki. Lammutusluba kehtib kolm aastat. Lammutusluba ei välista majas sees elamist.
https://www.hs.fi/talous/art-2000005671196.html
