Kuigi nägelemist ja riidlemist peetakse iga paarisuhte osaks, võib riidlemine omakorda tekitada spiraali, kust välja pole enam võimalik tulla. Seetõttu peaks riidlemist ja tülitsemist vältima, eelkõige seetõttu, et rahuldav paarisuhe on laiemalt elus inimese heaolu ja õnne eeldus.

Kuidas aga teha nii, et tülid ei paisuks liiga suureks? Selle puhul aitab üks võte, mida psühholoogid kutsuvad kirjutamisülesandeks, vahendab Helsingin Sanomat.

Enamike suhete puhul on nii, et esimesed paar aastat ei märgata teise puhul mingeid vigu, siis aga toimub selginemine ja teise puhul hakatakse nägema vigu. See viib tülinorimiseni, mis võib tekitada spiraali, kust enam välja ei saa, räägib rahvastikuliidu paarisuhete psühholoog ja psühhoterapeut Lotta Heiskanen.

Nüüd on küsimus, kuidas saaks sellise spiraali õigel ajal katkestada, et see ei viiks paarisuhte lagunemiseni. Olukorra lahendamine on raske siis, kui tüli majas. Seetõttu vajatakse mingit abistavat tegevust väljastpoolt.

Üks selline abinõu on kirjutamisülesanne. Selle lõi psühholoogiaprofessor Eli Finkel koos teadlaste grupiga 2013. aastal.

Kirjutamisülesanne mõõdab paarisuhte rahulolu ja selle võiks ette võtta paarid, kes on tülli läinud. Tuleks leida paarkümmend minutit, et vastata kirjalikult järgmistele küsimustele:

1. Kirjelda oma partneriga tekkinud viimast suuremat tüli viimase nelja kuu jooksul. Mõtle, mida te tegite ja kuidas käitusite. Ära kirjelda tundeid või mõtteid.
2. Mõtle olukorra üle nüüd neutraalselt kolmanda isiku positsioonilt. Mida see kolmas isik soovitaks teha, kui soovib paarile head? Kas olukorras on midagi head?
3. Kolmanda isiku positsioon võib aidata olukorda lahendada, aga seda positsiooni võib olla raske võtta. Mis takistab kolmanda isiku positsiooni võtmist?
4. Kuigi positsiooni vahetamine pole lihtne, võib sellest abi olla. Järgmise nelja kuu jooksul võiksid partneriga suheldes võtta kolmanda isiku positsiooni. Mõtle, mis aitaks sul võtta selline positsioon. Kuidas positsiooni vahetamine võiks olukorda parandada?

Kirjutamisülesande suur pluss on selles, et see aitab inimesel leida oma osa erimeelsustes. Olukorra hindamine läbi „teise silmade” võib aidata probleeme lahendada. Kirjutamisülesanne võib panna inimest märkama asju, mida ta varem ei märganud.

Kõrvaltvaataja positsiooni võtmine võib aga paarisuhtes olla keeruline, kuna armusuhetes esinev riid on ajule üks raskemaid olukordi. Selle käigus mõtlemis- ja tähelepanuvõime nõrgeneb.

Kui stress on suur, kaotab inimese aju võime olukorda lahendada. Tülitsemise käigus kaob inimesel empaatiavõime. Nii on see kõigi inimestega, see ei tähenda, et inimene on halb.

Kirjutamisülesanne aitab raskes olukorras võtta kõrvaltvaataja positsiooni ja sellest saadud kogemust võib kasutada järgnevate tülide puhul. Silmas tuleb pidada, et suhte hoidmisel on määravad mitte mõned suured, vaid paljud väiksed asjad.

Suhte kvaliteet sõltub sellest, kuidas teisele inimesele vastatakse, kuidas temaga räägitakse, kuidas teineteist toetatakse, ollakse teisega koos raskes olukorras. Need asjad mõjutavad suhte kvaliteeti.

https://www.hs.fi/elama/art-2000005693286.html