Ajendatuna mõlema riigi 100. sünnipäevast pidasid Eesti ja Soome valitsus juubeliistungi, millel arutati riikidevahelist koostööd nii füüsiliste ja digitaalsete ühenduste loomisel kui ka kultuuri ja hariduse vallas. Samuti oli kõne all kestliku majanduskasvu edendamine Euroopa Liidus.
„Poetess Lydia Koidula kasutas Eesti ja Soome suhteid kirjeldades silla kujundit. See üle sajandi kahe vennasrahva läbikäimist sümboliseerinud kujund on asjakohane ka praegu, kus me unistame suurelt uutest ühendustest. Näiteks Tallinna-Helsingi tunnelist, nähtamatutest digiandmete voogudest, reaalajas toimivast piiriülesest majandusest, aga ka sügavamast kultuurikoostööst,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Täna me arutasimegi koos Soome valitsusega, kuidas neid eri dimensioonides sildu luua nii, et Eesti ja Soome kasvaks veelgi ühtsemaks regiooniks ja maailmas silmapaistvaks uuenduskeskuseks.“
Füüsilised ühendused
Juubeliistungi esimese teemana arutasid valitsused füüsiliste ühenduste rajamist. Kõne all oli transpordikoridori loomine, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Kesk-Euroopasse. Ühe osana sellest jagavad Eesti ja Soome riik eesmärki rajada Rail Baltic 2026. aastaks. Valitsused tunnistasid, et peale Rail Balticule mõjutab 21. sajandi suundumusi regioonis Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel. See poleks üksnes osa transiiditaristust, vaid koos teiste ühendustega liidaks mõlema riigi pealinnad rahvusvaheliseks uuenduskeskuseks, kus elaks ligi 2 miljonit inimest.
Teemaplokis oli arutusel ka energiaturu arendamine. Eesti ja Soome soovivad koos Läti ja Leeduga avada Ida-Läänemere gaasikauplemiskeskuse, mis oleks tihedalt seotud ülejäänud Euroopa Liidu energia siseturuga. 2020. aastaks soovivad riigid ehitada gaasitunneli Balticconnector, mis ühendaks Balti ja Soome gaasisüsteemid.
Digikoostöö
Teise teemana käsitleti ühisistungil koostööd digitaalvaldkonnas, kus üheks põhiküsimuseks on piiriülese andmevahetuse projektid. Praegu vahetatakse digiandmeid X-teel, kuid riikide andmevahetus võiks olla laiem ja hõlmata näiteks rahvastiku- ja äriregistrit, sotsiaalkindlustusandmeid, digiretsepte. Ühtlasi deklareeriti, et Eesti ja Soome valitsusasutused hakkavad omavahel andmeid vahetama tasuta.
Riikide majandussidemete tihendamiseks soovivad valitsused välja arendada reaalajas toimivat majanduskeskkonda, kus piiriülesed majandustehingud on kajastatud digitaalselt. Saksa Panga arvestuse järgi võimaldaks reaalaja majanduskeskkond säästa Euroopas igal aastal ligi 260 miljardit eurot. Eesti arvates võiksid meie riigid olla selles valdkonnas suunanäitajad.
Piiriülest koostööd soovitakse algatada ka genoomiuuringute alal, mida võimaldavad mõlemas riigis rajatud esinduslikud geenivaramud. Koostöö selles vallas võimaldab Eestil ja Soomel panustada Euroopa Liidu ühe miljoni järjestatud genoomi algatusse, mis omakorda aitab edendada 21. sajandi personaalmeditsiini.
Kultuuri-, keele- ja haridussillad
Kolmanda teemana võeti arutusele kultuuri-, keele- ja haridussillad. Vastastikku soovitakse jätkata eesti ja soome keele õppe edendamist ning leida selleks nutikaid e-õppe ja digilahendusi. Oluliseks peetakse koostööd hariduse välisturundamisel, et kasvatada maailmas teadlikkust piirkonna väga headest haridusvõimalustest. Kultuurialases koostöös loodavad valitsused suurendada ühise kultuuriekspordi mahtu. Ühtlasi deklareerivad Eesti ja Soome riik, et toetavad vastastikuseid kultuurikeskusi: Soome Instituuti Eestis ja Eesti Maja Soomes ning edendavad Soome-Eesti kultuurifondi.
Euroopa Liidu jätkusuutlik majanduskasv
Neljanda teemana analüüsiti ühiseid võimalusi edendada Euroopa Liidus jätkusuutlikku majanduskasvu. Lähemalt räägiti ringmajandusest ja ühisturust. Viimase väljaarendamine peaks olema Euroopa Liidu järgmise viie aasta prioriteetide seas. Muude otsuste hulgas kinnitasid mõlema riigi valitsused, et töötavad Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ettevalmistamisel konkurentsivõimelise Euroopa Liidu nimel ja soovivad asjakohaste piiriüleste programmide jätkumist.
