Miks tekib öösel pissihäda, kuigi päeval eriti ei joonud? Kas sellest on midagi, kui pissi kaua aega kinni hoida? Miks tekib kõige suurem häda alati koduuksel? Milles probleem, kui mees ei suuda urineerida pärast saunaõhtut?
Järgnevalt on toodud 7 asja, mida on hea teada pissimise kohta:
ALLA 5DL (0,5 L) KORRAGA
Pissimist loetakse normaalseks, kui seda tehakse kõige rohkem kaheksa korda ööpäeva jooksul ja pissi tuleb alla 5 dl korraga.
Paljud ei mõõda, palju neil pissi korraga tuleb. Selleks polegi vajadust, kui mingeid vaevusi ei esine. Kui aga pissimisega on probleeme, siis tasub pidada meeles, et kui pissi tuleb üle poole liitri, siis tasub rääkida arstiga.
Kui pissil käiakse üle kaheksa korra ööpäevas, siis on tegemist sagedase urineerimisega. Mõnikord on see seotud sellega, et juuakse palju. Palju sõltub ka toidust.
HOIDU PÕIE VENITAMISEST
Vetsus tuleb käia siis, kui on häda. See kõlab lihtsalt, aga paljud seda ei järgi. Teinekord ei minda vetsu, kuna midagi on pooleli. See on tavaline koolilaste puhul.
Kui pissi kaua kinni hoida, siis venib põis välja. Olukord on hullem siis, kui samal ajal palju juua. Põis on siis kogu aeg täis.
Põie venimine toob kaasa tundlikkuse vähenemise. See tähendab, et pissihäda enam nii hästi ei tunta. See võib viia olukorrani, kus inimene pole võimeline pissima, kuigi põis on täis.
Põie venimine võib kaasa tuua olukorra, kus põis ei tühjene enam korralikult. Kui nii juhtub, siis tuleb vetsus käia rohkem ja põletike oht suureneb.
Tavaliselt võtab põie venimine kaua aega, ent juba üks kord võib põie tegevust kahjustada. Kui näiteks pikka lennu ajal tuleb põit kinni hoida, siis pärast seda on raske urineerida.
Väljaveninud põit saab ravida nii, kui käia piisavalt tihedasti vetsus. Vajadusel võib vaadata kella pealt, millal vetsu minna. Nii taastab põis oma endise kuju. Meestel võivad põie venimist ja raskusi urineerimisel põhjustada eesnäärmeprobleemid.
ISTU KORRALIKULT, NAINE
Mõni naine istub vetsupotil ettevaatlikult, eriti avalikes vetsudes, ja kardab potti löristamist. See on aga eriti kahjulik. Kui istuda vaid poti äärel või hoida keha õhus, siis läheb vaagna põhi lukku ja põis ei tühjene.
Potil tuleb istuda korralikult, nagu toolil. Samuti tuleks istuda võimalikult tahapoole. Nii vaagnapõhi lõdvestub ja põis tühjeneb.
Naine võib pärast vetsus käimist testida, kas põis tühjenes. Selleks tuleb tõusta pärast pissimist üles ja mõne hetke pärast istuda uuesti tagasi potile. Kui pärast seda tuleb uriini supilusikatäis, on see normaalne. Aga kui tuleb 100 ml, siis põis ei tühjenenud.
Põie kehva tühjenemist võib kahtlustada ka siis, kui pärast vetsus käimist on vaja lühikese vahe järel uuesti minna ja uriini tuleb vaid paar detsiliitrit.
Põie tühjenemisele võib ise kaasa aidata kõhulihaseid kergelt sisse tõmmates.
Meestel põie tühjenemine kehaasendist ei sõltu. Meestel pole vahet, kas pissida püsti või istudes.
LÜRBI MÕÕDUKALT
Meile on õpetatud, et vett tuleb juua palju. Ent liiga palju pole hea. Suurel veelürpijal võib päevas tulla mitu liitrit uriini ja vetsus tuleb käia vahetpidamata. Sellest pole mingit kasu, vaid võib olla suisa kahju. Liigne joomine võib kaasa tuua uriinipidamatuse. Kui liiga kaua kinni hoida, venib põis välja.
Seda on raske öelda, kui palju on palju. See sõltub inimese kasvust, higistamisest, aktiivsusest ja keskkonnast: näiteks kuumaga tuleb juua rohkem. Kui uriin muutub värvituks, siis on joodud liiga palju. Uriini normaalne värvus on kollakas.
Uriin muutub tumekollaseks siis, kui seda tuleb vähem. Siis on tõenäoliselt joodud liiga vähe. Samas pole mõtet vägisi jooma hakata. Organism suudab end ise tasakaalustada, isegi kui vahepeal on joodud vähem ja vahepeal rohkem.
Samas pole tervislik juua pikk aega liiga vähe. Organismi normaalne vedelikuvajadus on 1,5-2 liitrit päevas.
Uriini värvus sõltub ka sellest, mida on söödud. Näiteks peet muudab uriini punaseks. Kui aga uriin on sõltumata toidust punane või punakaspruun, siis tasub minna arsti juurde.
ÄRA KANNATA KODUNI VÄLJA
Kas sellest on midagi halba, kui vetsus käia igaks juhuks? Ei ole, aga sellest võib saada harjumus.
Sellise harjumuse üks näide on koduuksehäire, kus koduust avades tuleb nii kõva häda, et asjad kukuvad maha ja tuleb joosta vetsu. See näitab, kuidas vetsus käiguga seonduvad õpitud tavad. Kui on harjutud käima koju tulles vetsus, siis hakkab keha seda ootama.
Koju jõudes tekkiva häda üks põhjusi võib olla ka see, et linnas käies on häda kinni hoitud teadmisega, et koju jõudes saab ära käia. Põis on selle tõttu liiga täis.
Kui koduuksel tekkiv häda häirib, siis võib selle ära harjutada. Kui hakata vetsus käima veel linna peal olles, siis pole koju jõudes häda nii suur. Keha õpib ära uued harjumused.
PUUVILJAD PANEVAD PISSIMA
Kui õhtul palju juua, siis on hommikul häda. See on selge. Paljud ei tule aga selle peale, et samamoodi ajab pissile, kui süüa õhtul palju puuvilju või salatit. Näiteks arbuus, mandariinid ja viinamarjad sisaldavad väga palju vedelikku, samuti salatid ja kurk.
Kui aga öine urineerimine ei tule toidust, siis võib olla tegemist haigusega. Näiteks võib öist häda tekitada ravimata uneapne. Magades väheneb alajäsemete turse ja see võib samuti panna organismi vedelikku väljutama.
Kui kasutada unerohtusid, siis võib öine vetsus käimine olla ohtlik, kuna risk on pikali kukkuda.
HOIDU SAUNAS ÕLLE JOOMISEST, MEES
Kõigepealt hea uudis: vanusega urineermisega seotud vaevused enamasti ei suurene. Kõik naised näiteks ei saa vanusega uriinipidamatust ja kõigil meestel ei teki probleeme urineerimisega.
Aga paljudel tekivad vanusega probleemid. Haigused ning nende raviks kasutatavad ravimid põhjustavad probleeme urineerimisel.
Naistel on uriinipidamatust kahte tüüpi: pingutusega seotud ja iseeneslik. Pingutusega seonduv tekib näiteks hüpates või naerdes. Selle põhjuseks on nõrgenenud vaagnapõhjalihased ja seda saab parandada lihaste tugevdamisega.
Iseenesliku uriinipidamatuse puhul tekib korraks häda ja siis juba tuleb. Selline pidamatus võib tekkida haigustest, ravimitest või läbi põetud põiepõletike tulemusel – paljudel juhtudel on aga põhjused teadmata.
Naistel võib menopausi ajal urineerimine olla valulik ja esineda põletikke. See tuleneb naissuguhormooni östrogeeni puudusest. Vaevusi aitab vähendada östrogeeniravi.
Meestel võib põhjustada probleeme urineerimisel eesnäärme laienemine. Eesnääre laieneb paljudel meestel, aga mitte kõigil. Samuti ei pruugi eesnääre põhjustada probleeme urineerimisel.
Laienenud eesnääre võib siiski takistada põie tühjenemist ja põhjustada sagedast urineerimist. Nii näiteks võib tekkida vajadus minna vetsu öösel ja sageli ei tule mitte midagi.
Eesnäärmeprobleemid algavad meestel 40-50ndates eluaastates, aga see on individuaalne. Kui eesnääre põhjustab probleeme, tasub minna arsti juurde. Ravida tasub enne, kui tekivad tõsisemad probleemid.
Eesnäärmeprobleemide puhul tuleks vähendada alkoholi tarvitamist, kuna purjus olles võib tekkida uriinipeetus. See tekib tavaliselt siis, kui juua saunas õlut, minna välja külma kätte ja külmetuda. Lõpuks tekib olukord, kus mees pole enam võimeline urineerima, kuigi põis on täis. Arsti juurde peaks pöörduma siis, kui uriinipeetus on kestnud 6-8 tundi.
Allikas: Helsingin Sanomat
https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000005627764.html
