Soomes arvutati esimest korda välja inimeste vähese liikumise, istuva eluviisi ja sellest tuleneva tervise halvenemise hind – 3 miljardit eurot aastas.

Vastava analüüsi ja arvestuse tegi UKK uurimisinstituut ning hinnang on väga konservatiivne. Tegelik kahju võib olla palju suurem, vahendab Helsingin Sanomat.

Vähese liikumise hind kasvab tulevikus väga kiiresti. Ligi 70-leheküljeline raport on Soomes esimene sellelaadne ja selle eesmärk on hinnata vähese liikumise kulu ühiskonnale.

Peamine vähese liikumise kulutegur on haigused ja nendega seotud kulud. See tähendab kulu seoses haiguspuhkuse, töövõime vähenemise, raviteenuste ja ravimitega, mis maksavad kokku 1,5-4,4 miljardit eurot aastas.

Lisanduvad veel hooldekulud 150 miljonit eurot, maksude vähesem laekumine 1,4-2,8 miljardit eurot, töötusega seotud kulud 30-60 miljonit eurot ja tõrjutusega seotud kulu vähemalt 70 miljonit eurot.

Kokku on vähese liikumisega seotud kulud aastas 3,2-7,5 miljardit eurot.

Piisavaks füüsiliseks aktiivsuseks loetakse kehalist tegevust mitmel korral nädalas. See tähendab vähemalt 2,5 tundi liikumist nädalas.

Raporti järgi on vähese liikumise tagajärjeks südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, rinnavähk, jämesoolevähk, ajuveresoonte haigused, depressioon ja seljahaigused.

Kõige suurem kahju tuleb inimeste enneaegsest surmast ja sellega kaotatud eluaastatest. Tööealiste inimeste krooniliste haiguste tõttu suri 2016. aastal 5500 inimest, kellest neljandiku ehk 1500 inimese surma oleks saanud ära hoida piisava liikumisega.

Lapsena ja noorena piisavalt liikunud inimestel on pikem aktiivne tööiga kui neil, kes vähem liikusid. Kui inimeste liikumine ei parane, siis suurenevad vähese liikumisega seotud kulutused 29 protsendi võrra aastaks 2030 ja 58 protsendi võrra aastaks 2040. See tähendab, et liikumise soodustamisega on võimalik väga palju raha kokku hoida.

https://www.hs.fi/urheilu/art-2000005629771.html