Soomes on valitsuse tasemel võetud eesmärgiks tagada kõigile lastele ja noortele võrdsed võimalused.
„Täiskasvanud, nii lapsevanemad kui teised lastega tegelevad, niisamuti otsustajad on vastutavad selle eest, et lastel oleks turvaline kasvada, liikuda ja areneda. Lastele ja noortele ning nende peredele on vaja pakkuda tuge ja tuvastada riskiolukorrad. Hea vaimne tervis on a ja o,” sõnas pere- ja esmateenuste minister Annikka Saarikko laste ja noorte turvalisust puudutava arengukava tutvustamisel.
Saarikko sõnul on võimalik ära hoida laste ja noorte õnnetusi, enesetappe ja kehalist karistamist. Vanemate suhtumine kehalisse karistamisse on muutunud negatiivsemaks, märkis Saarikko.
Vaimse tervise ja joobega seotud probleemid põhjustavad lastele ja noortele ning nende lähedastele palju peavalu. Need on ka peamised tõrjutuse riskitegurid ja võivad põhjustada pikaajalist töövõimetust.
„Uuringute järgi on vaestest peredest, puudega või muul moel piiratud võimalustega lastel või joobesõltuvuses vanemate lastel teistest suurem risk sattuda õnnetusse. Laste ja noorte turvalisuse suurendamiseks tuleb tagada kõigile lastele ja noortele võrdsed võimalused,” lisas Saarikko.
Lapsepõlves kogetud vaimsel või füüsilisel vägivallal on pikkaajaline mõju nii hilisemale elule kui tervisele: suitsetamine, mõnuainete tarvitamine ja riskikäitumine suureneb.
„Mida enam on halbu kogemusi lapsepõlves ja noorukieas, seda suurem on tõrjutuse ja kehva sotsiaalmajandusliku toimetuleku risk tulevikus. Selle nõiaringiga seotud kulud on kallid kogu ühiskonnale,” rääkis Saarikko.
Laste ja noortega seotud õnnetused on viimastel aastakümnetel Soomes vähenenud. Sellele on mõju avaldanud muudatused seadustes, samuti liiklus- ja tooteturvalisuse paranemine ning mürgituste ja surmade ärahoidmiseks tehtud töö. Sellele vaatamata on õnnetused enesetappude järel peamine alla 25-aastaste surma põhjus. Igal aastal sureb õnnetuste tagajärjel üle 100 lapse ja nooruki, enesetapu teeb igal aasta keskmiselt 89 alla 25-aastast. Enesetapukatsete tõttu satub igal aastal haiglasse ligi 700 noorukit. Poisse ja noormehi hukkub õnnetuste tagajärjel palju rohkem kui tüdrukuid ja neide. Kolmandik õnnetuste tagajärjel hukkunud 15-24-aastastest noortest on olnud õnnetuse hetkel joobes.
Vaatamata positiivsetele arengutele on vanemate vägivald laste ja noorte suhtes Soomes jätkuvalt väga tavaline. Iga neljas 2017. aastal kooliküsitluses osalenud 8-9. klassi õpilane väitis olevat kodus talunud vaimset vägivalda nagu vaikimine, karjumine, asjade loopimine või löömise ja vitsaga ähvardamine.
