Soome Vene ekspert, Aleksandri instituudi juhataja Markku Kangaspuro peab praegust olukorda rahvusvaheliselt väga plahvatusohtlikuks ning USA ja Venemaa omavaheline sõjaline konflikt võib olla väga lähedal.
Donald Trump ütles varahommikul Soome aja järgi, et rünnaku sihtmärke oli kolm: keemiliste ja bioloogiliste relvade uurimisasutus Damaskuses ja kaks keemiarelvade ladu Homsi ligidal.
Süüria televisiooni andmetel tulistati alla 12 raketti ja kannatada sai ainult uurimisasutus Damaskuses. Süüria valitsuse andmetel tulistati kokku 110 raketti.
Pärast rünnakut on suur küsimus, kuidas reageerib sellele Venemaa. Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas võimalike rünnaku tagajärgede eest juba reedel ja ütles, et see võib kaasa tuua järjekordse põgenike laine Euroopasse.
Soome Aleksandri instituudi juht Markku Kangaspuro ütles, et ilmselt pidas Lavrov silmas seda, et kui Liibüas tõugati võmult Muammar Gaddafi, siis tuli võimule Isis ja äärmusislamistid ning kogu senine kord kukkus kokku. Liibüast hakkas pärast seda Euroopasse voolama pagulasi, tekkis pagulaste laine, mis kestab tänaseni, vahendab Iltalehti.
Venemaa loogika on selline, et kui nüüd Süürias kukutada Bashar al-Assad, siis juhtub sama Süürias ning sealt saab alguse uus põgenike laine.
Washington Posti kirjasaatja Moskvas Anton Troianovski aga loeb Putini läkituse ridade vahelt välja, et rünnak polnud piisavalt suur selleks, et Venemaa vastaks omapoolsete sõjaliste meetmetega. See oli suur kergendus neile, kes juba kartsid kolmanda maailmasõja puhkemist.
Kangaspuro väitel aga on Venemaa ja USA väga lähedal Süürias olukorrale, kus nad on vastamisi. Nüüd on küsimus, kuidas reageerib Venemaa, et säilitada oma mainet. Kangaspuro nimetab olukorda Venemaa vaatevinklist vaadatuna katastroofi lähedaseks.
Venemaa on arvatavalt hirmul, et liitlased võivad tahta Süürias maale tulla ja see muudab Venemaa olukorra ebakindlaks. Ilma venelasteta poleks al-Assad suutnud Isist alistada, aga nüüd võivad olla venelased hirmul, et kõik saavutatu võib kaduda.
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väitel kasutati Süüria keemiarünnakutes vähemasti kloori ja et seda tegi president al-Assad. Briti välisminister Theresa May ütles, et keemiarelva kasutamist ei saa lubada.
Venemaa on lükanud ümber väited võimaliku keemiarelva kasutamise kohta Süüria valitsuse poolt.
Kangaspuro sõnul oleks pidanud laskma Süüriasse kohale läinud keemiarelva ekspertidel oma töö lõpetada. Tema väitel oleks pidanud raketirünnakutele eelnema mingid kindlad tõendid. Lääneriikide rahvusvaheliste põhimõtetega vastuollu minevasse rünnakusse tuleb seetõttu suhtuda väga kriitiliselt.
Kangaspuro väitel ei saa siin rääkida ka mingitest Euroopa Liidu riikide ühistest väärtustest ja välispoliitikast, kuigi Prantsusmaa on Euroopa Liidu liige. Pigem on tegemist USA eraviisilise initsiatiiviga nagu olid Iraagi sõda ja osaliselt ka Gaddafi kukutamine Liibüas. Euroopa Liit on jäetud siin otsustamisest kõrvale ja Soomel pole samuti mingit sõnaõigust. Maailmas ülemvõimu pärast võitlemisel pole väikeriikidel võimalust kaasa rääkida.
