Kuigi Soomes on seaduse järgi kehtestatud üldine sõjaväekohustus, ei tähenda see, et kõik sõjaväkke pääseksid. Uurimused näitavad, et kehvemal järjel noormehed praagitakse välja.
Aalto ülikooli, VATTi, Jyväskylä ülikooli ja Helsingi ülikooli teadlaste läbi viidud uurimus näitab, et sõjaväes käinutel on juba 30-aastaselt parem sissetulek kui neil, keda sõjaväkke ei võetud. Kõige enam teenivate 30-aastaste hulgas on sõjaväes käinud 80 protsenti meestest, kõige vähem teenivate hulgas on sõjaväes käinuid ainult 60 protsenti. Mida suurem sissetulek, seda tõenäolisemalt on mees sõjaväes käinud, vahendab Talouselämä.
Möödunud suvel avaldatud uurimuses võeti aluseks kokku ligi 400 000 ajateenijat, kes on sündinud aastatel 1967-79.
Sõjaväes käinute parema sissetuleku põhjus pole selles, et sõjavägi õpetab mehi paremini toime tulema. Armee valib mehi ja sugugi kõiki ei võeta, räägib uurimuse tegemisel osalenud Jyväskylä ülikooli majandusprofessor Roope Uusitalo.
Sõjavägi võtab vastu 70 protsenti meestest ja see pole juhuslik, kes sinna satuvad. Sõjavägi valib välja parema 70 protsenti, nii nagu kõik teised. Sellega käitub sõjavägi nagu tööandjad.
Soome kaitseväe peastaabi koolitusosakonna planeerija Kari J. Laitinen lükkab selle väite ümber, et sõjavägi noormehi valib. Tema väitel paneb paika seadus, kes vastu võetakse ja kes mitte. Laitinen lisab, et teine asi on see, kui inimene pole sõjaväeks kõlbulik – sellisel juhul saab sõjaväest vabastuse. See sõltub aga tervislikest põhjustest, mitte valikust, märgib Laitinen.
Laitinen lisab, et lisaks sätestab tsiviilteenistuse seadus, kes saavad läbi teha tsiviilteenistuse. Sellist asja, et kedagi sõjaväkke ei taheta, seadus ei võimalda.
Samas ei oska Laitinen seletada, miks sõjaväes käinutel on suurem sissetulek. Tema väitel pääsevad sõjaväkke kõik, kes seda soovivad. See on kodanikukohus, mida saavad läbi teha vabatahtlikult ka naised.
