Soome perenaiste Martade ühendus on andnud uued soovitused kodukoristuseks, mille järgi pole vaja iga nädal enam kõike koristada nagu varem.

Soome väljaanne Helsingin Sanomat toob välja 7 nõuannet seoses kodukoristusega:

1. Iga nädal pole enam vaja koristada

Varem oli iganädalane kodukoristus lausa reegel. Laupäeviti pandi kohe hommikul tolmuimeja undama ja koristuspäev lõppes õhtul enne saunaminekut.

Enam see nii ei ole, räägib Martade liidu koordinaator Katariina Juurikkala. Nüüd soovitatakse hoolduskoristust.

Hoolduskoristuse põhimõte on lihtne: koristus toimub jooksvalt igapäevaste toimetuste kõrvalt. Kui tualett on must, siis tehakse see korda, kui köögis on vaja koristada, siis tehakse seal. Iganädalasest koristusest võib üldse loobuda või teha seda harvem.

Kui mõte nadalakoristusest loobumiseks tundub liiga radikaalne, siis võib kokku leppida, et ükski koristus ei kesta kauem kui tund aega. Juba poole tunniga jõuab väga palju ära teha.

2. Vahetevahel teha suurpuhastus

Kui kodu on vaja siiski koristada, siis on tähtis järjekord.

Kõigepealt tuleks asjad panna oma kohtadele. Siin põrkutakse uuele probleemile: paljude asjade jaoks pole kodus kindlat kohta.

Edasi tolmuimemine ja pesu! Tolmuimemine küll keerutab algul tolmu õhku, aga lõpuks on õhk siiski puhtam. Allergikutele ja astmaatikutele on tolmuimemisest kasu. Robot-tolmuimejaid ei soovitata, kuna kodudes on tavaliselt nii palju asju, et robot jääb nende taha kinni ning mõned kohad jäävad puhastamata.

Tolmuimeja tööd saab täiendada märja mopiga. Kõige parem on teleskoopvarre otsas olev mopp, kus saab lappe vahetada. Vastavalt vajadusele saab panna kas märja või kuiva lapi.

Lõpuks puhastatakse pinnad. Mõni pühib tolmu enne tolmuimemist, aga siis lennutab tolmuimeja tolmu uuesti laiali. Pindu tasub pühkida kuiva või niiske mikrokiudlapiga. Mikrokiudude eelis on see, et nad eemaldavad tolmu ja mustuse ka ilma vee ja puhastusaineteta.

3. Liigne koristus on mõttetu

Varem oli tõhusa koristuse peamine põhjus nakkuste ja putukate ärahoidmine. Tervislikel põhjustel pole aga enam vaja kõike puhtaks nühkida. Vastupidi: väike mustus tuleb isegi kasuks: see parandab pere liikmete organismi vastupanuvõimet ning vähendab allergiate teket. Pühkida tasub ära uksepidemed, et ära hoida viiruste levik. Selleks piisab üldpuhastusainest.

Desinfitseerivaid kloori- ja ammoniaagipõhiseid aineid pole vaja kasutada, kuna kõiki baktereid nagunii ära ei saa. Soomlastel on kombeks kasutada liiga kangeid puhastusaineid.

Kangete ainetega liialdatakse, kuna tahetakse saada kõik lõhnama ja läikima. Ent kange lahus ei puhasta paremini ja see mõjub halvasti pindadele.

4. Tualett on mikroobide pesa

Kodu mikroobide pesa on teada – see on tualettruum.

Ameerika uurimuse järgi ei piisa isegi poti pesemisest, kuna mikroobid hüppavad muudele pindadele. Potti tasub puhastadagi korra nädalas. WC-poti nupp ja prill-laud puhastatakse pehme lapiga, poti sisekülg WC-harjaga.

Kui tualetis on probleemiks pissilõhn, siis on abi puhastusainetest. Muidu piisab tavalisest üldpuhastusainest, lapist ja WC-harjast.

Vahel tuleb kiusatus terve tualettruum kuuma veega üle lasta, aga seda ei soovitata, kuna seinad ei kannata enamasti vett.

5. Linad vahetusse

Linade vahetusel on Katariina Juurikkalal teatud põhimõtted: köögikäterätid vahetatakse korra nädalas, vannitoarätikud nelja-viie kasutuskorra järel. Voodilinu soovitatakse vahetada iga paari nädala tagant.

Juurikkala märgib, et inimene veedab linade vahel kolmandiku ööpäevast. Kuigi nende vahetamata jätmise tõttu keegi just ära ei sure, võivad mustad linad põhjustada allergikutele nahaärritusi, nii nagu ka mustad rätikud.

Vahetevahel tasub voodilinad viia õue. Tolmulestade pärast pole neid vaja siiski tuulutada, kuna uuringute järgi soomlaste keskküttega kodudes tolmulestasid polegi. Voodipesu tuulutamisest on kasu siseõhu jaoks.

6. Puhtus algab uksematist

Kui see oleks Katariina Juurikkala teha, siis peaks igas kodus olema uksematt. Uksematt on kodu puhtana hoidmisel väga oluline, kuna see võtab kinni suure osa mustusest, mis muidu kandub siseruumidesse.

Kui uksematti pole, siis soovitab Juurikkala osta sellise, mis on suur, kare ja vettpidava põhjaga.

7. Isegi koristusel on vaja arenguvestlusi 

Kodukoristust ei tohiks üksi diktaatori kombel otsustada, vaid see tuleks kogu perega läbi arutada. Jutuajamine on tähtis eriti siis, kui vanematel ja noortel on eri arusaamad.

Vestluste tulemusel saab võtta arvesse kõigi pere liikmete vajadusi ja eelistusi. Selleks, et koristus kõigile meeldiks, peab igaüks eneses leidma üles koristaja. Igaühe eeldusi peaks arvestama: mõned on osavamad tolmu imemisel, teistele meeldib nõude pesemine.

8. Lapsed kaasa koristama

Kui peres on lapsi, on hea neid juba algusest peale koristamisse kaasata. Isegi kui lapsed on väiksed, ei tohiks neid koristamise ajal panna teleka ette istuma. Isegi kõige pisemad suudavad korjata põrandalt kokku oma mänguasjad.

Kui lapsele anda ülesandeid, ei tohiks lapsevanem käia lapiga järel. Lapsed peavad ise proovima hakkama saada.

Vastumeelse teismelise jaoks on vahel vaja ergutamist. Juurikkala väitel peaks see siiski olema midagi muud kui raha. Raha makstes jääb teismelisele mulje, et koristamine on kellegi teise asi ja seda tehakse ainult raha eest.

https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005657288.html