Jäätmejaamadel on Soomes raske aeg: vett on küll õpitud üha paremini puhastama, aga jäätmeid pole kuhugi panna. Nimelt ei soovi tootjad jäätmeid põldudel kasutada, kuna tarbijad ei taha seal kasvatatud vilju süüa.
Varem kõlbasid reoveejäätmed põldudele hästi, nüüd enam mitte. Inimesed kardavad, et sealtkaudu pääsevad toiduainetesse mikroplastid ja narkootikumide jäänused, vahendab Yle.
Inimesed on viimasel ajal muutunud toidu suhtes üha valivamaks ja tahavad täpselt teada, mida suhu panevad. Neile on oluline, kus ja kuidas tarbitav toit on kasvatatud. Tarbijaeelistuse pärast on Soome toiduainetööstus hakanud tootjaid survestama, et põldudel ei kasutataks jäätmejaamadest pärit jäätmeid.
Näiteks Fazer Mylly andis paar aastat tagasi soovituse mitte kasutada väetiseks reoveejäätmeid. Eelolevast suvest muutub see soovitus lauskeeluks.
Fazer Mylly info kohaselt on jäätmetes palju orgaanilisi kahjulikke aineid ja mikroplastikuid, mille kohta puudub täpne teave.
Praegu toodetakse Soomes igal aastal ligi 150 000 tonni jäätmemuda, millest ligi pool läheb haljastusse ja ligi 40 protsenti viiakse põldudele. Kahjulikud ained võivad loodusesse jõuda ka haljasalade kaudu.
Helsingis Viikkis asub Põhjamaade suurim veepuhastusjaam. See toodab iga päev viis rekkakoormat jäätmemuda, mis viiakse komposteerimisele. Viikki mudast jõuab põldudele vaid 10-15 protsenti. Viikkis valmistutakse juba mudakriisiks, sest tulevikus ei taha seda enam keegi vastu võtta. Üks võimalus on teha sellest nn pürolüüsimeetodil erilist sütt. Söest saab omakorda valmistada kütuseid.
Üks võimalus on muda ära põletada, mida juba mitmel pool tehaksegi. Põletamise käigus aga läheb osa kasulikke aineid kaduma. Lisaks peaks põlenud tuhast eemaldama fosfori.
Lappeenranta tehnikaülikooli puhastustehnoloogia asjatundja Mari Kallioinen peab põletamisest paremaks nn membraanitehnikat. Selle puhul lastakse muda läbi erilise kile, mille abil eemaldatakse mikroplastid. Membraanfiltreerimist kasutatakse juba mõnedes maades, aga see on tavapärasest puhastamisest kallim.
Lihtsam ja odavam on aga eemaldada plastikud jäätmetest juba puhastusjaamas, kui hakata neid põldudelt või veekogudest kokku koguma.
Jäätmejaama muda saab kasutada põldudel, kus kasvatatakse vilja, suhkrupeeti, õlitaimi või selliseid vilju, mille puhul ei tarvitata söögiks otse maa-alust osa. Puhastusjaamade muda töödeldakse komposteerimisega, aga selle käigus ei eemaldata kõiki kahjulikke aineid. Kahjulikud ained satuvad puhastusjaamadesse kodudest ja tööstustest. Jäätmete hulka võib sattuda aineid, mille kasutamine on keelatud.
Lisaks plastikutele ja ravimitele on kahjulikud näiteks broomiga töödeldud tulekindlad materjalid ja PFAS-ühendid. Neid aineid kasutatakse näiteks elektroonikas, plastikutes ja tekstiilides pinnatöötlusainetena. Maapinnale jõudes satuvad need taimedesse ja loomadesse, samuti pinna- ja põhjavette.
Praegu uuritakse põhjalikumalt reoveejäätmete mõju keskkonnale. Näiteks Saksamaal on kavas keelata järgmistel aastakümnetel reoveemuda vedu põldudele.
https://yle.fi/uutiset/3-10148145
