Soomes vähki haigestunute elukohta ja elukutset võrreldes tuli välja huvitav tõsiasi, et kõige väiksem on risk haigestuda vähki vaesel talupidajal, kel on palju lapsi.
Lähinädalatel avalikustatava Põhjamaade vähikaardi järgi esineb kõige rohkem vähki Norras ja Taanis, Soomes aga kõige vähem. Soomes omakorda esineb kõige vähem vähki talupidajatel, kel on palju lapsi, vahendab Yle.
Norras hakkas vähki haigestumine kasvama, kui seal leiti naftat. Vähki peetakse hea elu haiguseks: seda esineb rohkem seal, kus liigutakse vähem, esineb ülekaalu ja laste saamist lükatakse edasi.
Soomes esineb vähki seda vähem, mida rohkem minna põhja poole. Kõige väiksem risk vähki haigestuda on Põhja-Soome vaesel talupidajal, kel on palju lapsi.
Kõige rohkem esineb Soomes vähki elanike arvu kohta Lõuna-Soomes Kotka ümbruses Kymenlaaksos, Tampere ümbruses Pirkanmaal ja Helsingi piirkonnas.
Kymenlaaksos on vähijuhtumite hulk suurenenud nii palju, et sinna rajatakse uus vähihaigla. Patsiente on nii palju, et on nad ei mahu enam ära.
Kõige suurem vähi riskifaktor on radioaktiivne kiirgus. Vähijuhtumeid Lõuna-Soomes ja Pirkanmaal seostatakse radioaktiivse radooniga, kuna need piirkonnad on Soomes kõige radoonirikkamad. Radoon suurendab kõige rohkem kopsuvähi riski, aga see on väiksem kui suitsetamise puhul. Radooni puhul on avastatud seos laste vähijuhtumite ja leukeemiaga.
Radooni mõju on samas keeruline uurida, kuna radoonitasemed kõiguvad väga suures ulatuses juba kõrvuti asuvates majades. Samas ei pruugi olla radoon ainus põhjus, sest Lõuna-Soomes Kymenlaaksos, kus on kõrge radoonitase, esineb kopsuvähki vähem. Kopsuvähk oli seal väga levinud 30 aastat tagasi, aga nüüd on selle osakaal vähenenud.
Seoses vähiga on Soomes ka edulugusid. Näiteks maovähk oli 1950ndatel aastatel, kui vähki uurima hakati kõige levinum. Nüüd on selle osakaal väga väike. Maovähk on vähenenud seoses helikobakteri infektsioonide vähenemise ja toidu sälitamise paranemisega külmkappides. Teadlaste jaoks on maovähi vähenemise põhjus paras müsteerium, kuna sellega pole keegi eraldi tegelenud. See on lihtsalt iseenesest ära kadunud.
Teine Soomes järsult vähenenud vähiliik on kopsuvähk. Veel 1970ndatel oli Ida-Soome kopsuvähi osas maailma tipus, seda oli 15 korda rohkem kui Norras, aga nüüd on Soomes kopsuvähi osakaal väga väike, väiksem kui Norras.
Vähki haigestub iga kolmas soomlane. Haigestumise tõenäosust mõjutab ka elukutse. Kõige suurem vähirisk on ettekandjatel. Seda seetõttu, et nende töö juurde kuuluvad alkohol ja suitsetamine. Nahakasvajad on tavalisemad lennukipilootidel ja reisisaatjatel. Neil esineb melanoomi kaks korda enam kui teistel. Nahavähi puhul on eriti ohtlik järsk päevitumine.
Kaevandustes ja laevadel töötavatel soome meestel esineb vähki 20-30 protsenti enam kui teistel. Naistel on vähirisk suurem politseinikel ja vangivalvuritel. Järgnevad hambaarstid ja arstid. Vähiriski suurendab ka vahetustega töö.
Kõige parem on end kaitsta vähi eest elades maapiirkondades. Vähirisk on teistest palju väiksem talupidajatel ja aednikel. Vähki haigestumist vähendab füüsiline töö.
Välisõhu mõju peetakse väikseks, aga maapiirkondades esineb vähki vähem. Seda seostatakse väiksema alkoholi tarvitamise ja suurema hulga lastega.
Naiste puhul on sünnitustel eriti oluline tähendus: mida rohkem sünnitusi, seda väiksem rinnavähi risk. Ka emakavähi puhul loeb palju sünnituste arv.
Kui tahta vähki vältida, tuleks lapsed saada noorelt. Haridus ja mugav elu vähi vastu ei kaitse.
Põhjamaade vähikaarti uuendatakse iga kaheksa aasta järel.
