Uneprobleemide tõttu müüakse melatoniini Soomes rohkem kui kunagi varem. Tegemist on retseptivaba hormoonpreparaadiga, mida peetakse toidulisandiks ja mida võib müüa isegi toidupoes.
Melatoniini kasutatakse põhiliselt kolmel eesmärgil: ajaerinevuse ehk jetlagi leevenduseks, unerütmi taastamiseks ja magamajäämise lihtsustamiseks. Mingi eriline unerohi see tegelikult pole, vahendab Helsingin Sanomat.
Helsingi ülikooli uneuurija ja dotsent Tarja Stenberg seletab melatoniini ja unerohi erinevust järgmiselt: unerohud mõjutavad otseselt uinumisega seotud ajurakke, melatoniin aga on pimedusehormoon, mis eraldub organismis seoses pimeduse saabumisega. Purgist võetud melatoniin paneb niisiis aju arvama, et pimedus on tulnud ja keha hakkab valmistuma uinumiseks. Inimene väsib ära ja uni tuleb kergemini.
Inimesed, kes on kasutanud nii unerohtu kui melatoniini, räägivad, et unerohi justkui vajutab sind unne, melatoniin aga muudab su väsinuks ja keha ütleb, et peaks minema magama. Aga kui ikka und ei tule, siis melatoniinist abi pole.
Melatoniin aitab siis, kui väsimuse tunnet peale ei tule. Üks naine räägib, et tavaliselt loeb õhtuti ja ilma melatoniinita võibki lugema jääda, hommikuni välja. Melatoniiniga hakkavad kirjaread ühel hetkel silme ees virvendama ja uni tuleb peale.
Melatoniinist on abi siis, kui inimesel on unerütm ühel või teisel põhjusel sassi läinud. Neid kutsutakse kronobioloogilisteks häireteks. Sellised probleemid tekivad tavaliselt näiteks ajavahe ehk jetlagi ja vahetustega töö puhul.
Seevastu näiteks stressist või kroonilisest unetustest tingitud vaevuste puhul melatoniinist enamasti abi pole. Melatoniin inimest magama ei pane. See loob vaid une jaoks abistava väsinud tunde, kui kõik muud eeldused on olemas.
Melatoniini kohta on inimestel erinevad kogemused ja arvamused: ühed saavad abi, teised mitte. Melatoniiniga sarnase efekti annavad ka sinist valgust neelavad kollaste klaasidega prillid. Sinine valgus pärsib melatoniini eritumist, prillid aga neelavad 98 protsenti sinisest valgusest. Kui prillidest pole abi, siis võib võtta lisaks 1 mg melatoniini.
Melatoniini puhul kehtib ka reegel, et suuremast kogusest abi pole. Melatoniin annab ajule märku, et on pime, aga suurem kogus ei ütle, et on veel pimedam.
Melatoniini mõju kestab 30 minutist kuni tunnini. Kui selle aja jooksul und ei tule, siis mõju kaob.
Kronobioloogilisi häireid tuleb ette järjest suuremal osal inimestest, kuna magama minnakse hilja ja uni jääb lühikeseks. Seetõttu võib melatoniinist abi olla.
Ajaerisuste korvamiseks võetakse melatoniini kella 22-23 ajal kohaliku aja järgi 1-4 õhtut järjest. Siis saabub melatoniini mõju poole öö paiku. Ida poole reisides võib esimese tableti võtta juba lennukis ja õhtupoolikul siis, kui sihtriigis on juba öö.
Soome puhul tuleb arvestada, et Soomes peetakse melatoniini jätkuvalt ravimiks, mistõttu ei saa seda Soome tellida väljastpoolt Euroopa Liitu. Soome ülemkohus määras melatoniini USA-st tellinud mehele 2015. aastal trahvi.
Melatoniini reklaamitakse kui loodustoodet, mida ta tegelikult pole. Keha küll toodab ise melatoniini, aga purgimelatoniin on valmistatud keemiliselt. Ja see, kui keha toodab mingit hormooni, ei tähenda, et selle lisaks võtmisel ei võiks olla kõrvamõjusid.
Soome arstid ei soovita melatoniini võtta omapäi. Pole välistatud melatoniini kahjulik mõju, mistõttu seda ei soovitata anda tervetele lastele.
https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000005657663.html
