Hollandi teismeline noormees on lükanud käima maailma kõige suurema projekti, mille eesmärk on ookeanide risust puhastamine.
Hollandi noormees Boyan Slat leiutas juba 2013. aastal 17-aastasena viisi, kuidas merd rämpsust puhastada. Tema ideest on alguse saanud projekt The Ocean Cleanup, mille tegevus põhineb annetustel ja mis alustab tänavu kogu inimkonna ajaloo suurima puhastusoperatsiooniga, vahendab Helsingin Sanomat.
Minema visatud plastik jõuab lõpuks otsaga subtroopiliste hoovuste sõlmpunktidesse. Seal ujuvad prügisaared, mille läbimõõt ulatub sadade kilomeetriteni. Kaks neist on Vaikses ooekanis, kaks Atlandi ookeanis ja üks India ookeanis.
Puhastusprojekti eesmärk on koguda kokku pool Vaikse ookeani prügist lähima 5 aasta jooksul ja ülejäänud prügisaared puhastada aastaks 2040.
Slati välja mõeldud tehnoloogia kasutab puhastamiseks looduse enda jõudu, kus merre viiakse kilomeetri pikkune toru, mis kogub prügi kokku. Ankrud takistavad koguja liikumist nii, et see suudab kokku koguda kõik sentimeetrist suuremad tükid.
Kuivõrd prügikihi paksus on vaid paar meetrit, siis pole kogumiseks vaja eriti suurt tõket. Mereloomad pääsevad selle alt ilusti läbi. Aeg-ajalt korjatakse prügi laeva peale kokku ja see tuuakse maale töötlemiseks. Jäätmetest valmistatud toodetega on kavas katta projekti kulud.
Praegu on käimas viimased katsetused, mis tuginevad juhtivate teadlaste uuringule. Mõned asjatundjad on siiski seadnud kahtluse alla, kas nii suuri prügikoguseid on võimalik nii lihtsalt kokku korjata.
Mõnes kohas on merede puhastamiseks viidud läbi väiksemaid aktsioone. Näiteks 5500 saksa noort 300 koolist on paar viimast aastat tegutsenud „plastikupiraatidena” ja puhastanud jõgesid ning mererandu prahist, mida uuritakse Kieli ülikoolis.
- aasta sügisel algas internetis kampaania, mis taotleb Vaikses ookeanis kahe Prantsusmaa suuruseks kasvanud prahisaare registreerimist eraldi riigina.
Prahisaarte (Trash Isles) aukodanikud on näiteks USA endine asepresident Al Gore ja briti olümpiavõitja Mo Farah. Prahisaarte kodakondsust on taotlenud juba sada tuhat inimest.
Euroopa parlamendi aseesimees, roheliste esindaja Heidi Hautala tunnistab, et ükski keskkonnaprobleem pole varem nii paljusid inimesi koondanud. Euroopa Komisjon esitleb maikuus uut plastiku-strateegiat, mille eesmärk on muuta Euroopa Liidus plastiku tootmist, kasutamist ja käitlemist. Muu hulgas on kavas kehtestada plastikule eraldi maksud.
Ühtlasi on kavas Euroopa Liidus teatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastikud üldse ära keelata ning parandada plastikute taaskasutust. Praegu taaskasutatakse ELis ainult 5 protsenti plastikust, ülejäänu läheb prügisse.
Kilekotid on ära keelatud või maksustatud juba 15 Aafrika riigis. Täiskeeld on kilekottidele kehtestatud Marokos, Keenias, Ruandas ja Beninis. Sama käib Lõuna-Aafrika kohta, kus kilekotte on hakatud kutsuma rahvuslilleks – see „kaunistab” maad igal pool.
Bangladesh on keelustanud sellised õhukesed kilekotid, kuhu soomlased panevad oma juurvilju. Need on loodusele kõige kahjulikumad. Nende kasutus on kas keelustatud või piiratud veel Hiinas, Kambodžas, Indias, Indoneesias, Malaisias, Tšiilis ja osaliselt Põhja-Ameerikas, Argentiinas, Brasiilias, Kolumbias ja Austraalias.
Euroopa Liidu 2015. aasta „kilekotidirektiiv” näeb ette, et õhukeste kilekottide kasutust piiratakse kuni 90 kilekotini aastas elaniku kohta aastaks 2019 ning 40 kilekotini aastaks 2025.
Esimesena maksustas kilekotid Euroopa Liidus Taani aastal 1994. See vähendas kilekottide kasutamist aastas 800 miljoni pealt 400 miljonini. Iirimaal on maksustamine olnud samuti väga edukas: kilekottide kogus jäätmetes vähenes 90 protsendi võrra.
Soomes on kaubandusliit samuti piiranud kilekottide kasutamist. Näiteks möödunud sügisel polnud Stockmanni hullude päevade ajal enam näha kollaseid kilekotte.
Šoti valitsus on teinud ettepaneku keelustada plastikust varrega vatitikud. Nimelt on vatitikud Suurbritannias ühed suuremad saastajad ja neid on keelatud visata tualetipotti. Kuninganna Elizabeth andis veebruaris korralduse, et kuninglikes ruumides ei kasutataks enam plastikust pudeleid ega ravimikapsleid. Näiteks ravimikapslid on ühed suuremad saastajad, mis püsivad looduses 600 aastat.
Soomes korraldati tänavu plastikuvaba märtsikuu, mille käigus liitus Facebooki kampaaniaga ligi 7000 inimest ja eesmärk oli saada kuu aega läbi ilma plastikuta. Idee on hakanud idanema ja Belgia flaamikeelses osas korraldatakse plastikuvaba maikuu.
https://www.hs.fi/tiede/art-2000005627798.html
