Eestis ei taheta kõva häälega tunnistada, et USA on peamine põhjus muretsemiseks edasise maailmakorralduse pärast, tunnistab Eesti välispoliitika instituudi uus juht Kristi Raik.
Kristi Raik, kes värvati Eestisse aasta algul Soome välispoliitika instituudist leiab, et praegune olukord on väga raske väikestele riikidele, kes on lootnud Lääne ühistel väärtustel põhineva turvavõrgustiku peale.
Seni on Eesti valitsus rahvast rahustanud sellega, et USA on suurendanud Donald Trumpi valitsemisajal oma kohalolekut Läänemere piirkonnas. Seejuures aga paneb USA-suhete puhul muretsema asjaolu, et ühiste väärtuste tähendus on kadumas. Seni on Eesti pidanud väärtusi tähtsamaks pragmaatilisest lähenemisest, vahendab Helsingin Sanomat.
Trumpi väljaütlemistest on näha, et väärtustel pole tema jaoks suuremat tähtsust. See on suur muutus võrreldes varasemate presidentidega, räägib Raik. Baltimaade lootused USA abile rajanevad aga just ühistele väärtustele, vabadusele ja demokraatiale.
Nüüd paneb Trumpi suhtumine Eesti juhte muretsema, kuigi Trumpi otseselt kusagil ei mainita. Eestis ei juleta välja öelda, et USA on väärtustel põhineva maailmakorralduse peamine murelaps.
Olukord on väga murettekitav, kuna Baltimaade turvalisuse peamine garant on nüüd oma senistest põhimõtetest taganemas. Senine väärtustel põhinev maailmakorraldus tagas väikestele riikidele turvalisuse.
Raik ütles, et kui USA roll maailmas nõrgeneb, siis on küsimus, millele on Eestil võimalik loota. USA pole seejuures ainus liitlane, kelle väärtused on küsimärgi all.
Näiteks märtsikuus avaldasid Balti riigid toetust Poolale seoses Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonidega. Euroopa Liit kehtestas sanktsioonid seoses Poola kohtureformiga, mis oli vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Raik ütles selle peale, et muidu väärtusi tähtsustav Eesti valitsus sulgeb silmad, kui liitlasriigis toimuvad negatiivsed arengud demokraatia ja õigusriigi suhtes.
Raik lisab, et enamus Euroopa Liidu riike sulgeb Poola osas silmad lootuses, et asjad paranevad iseenesest.
Nüüd on küsimus, kas Eesti on suuri lääneliitlasi pimesi toetades muutumas samasuguseks nagu Soome oli soometumise ajal, kus lömitati Nõukogude Liidu ees isegi siis, kui see vajalik ei olnud. Raik ütleb selle peale, et vaatamata Trumpile on USA jätkuvalt demokraatlik riik ja seetõttu pole väljend lömitamine Eesti puhul kohane.
Niisiis pole eestitumisest veel põhjust rääkida. Üks näide oli Eesti hääletus ÜRO-s, kus Eesti ja Leedu hääletasid Trumpi otsuse vastu viia USA saatkond Tel Avivist üle Jeruusalemma. Eesti ja Leedu olid erandlikult USA vastu, Läti jäi erapooletuks.
Baltimaad tihendavad sidemeid ka Euroopa riikidega. Eesti osaleb Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Malis. Järgmisel nädalal ongi kolm Balti presidenti visiidil Pariisis.
Kristi Raik on sündinud 1975. aastal Tallinnas ja asus koos oma muusikutest vanematega 1990. aastal elama Soome. Raik on kaitsnud Turu ülikooli juures teaduskraadi seoses Euroopa Liidu laienemisega 2004. aastal ja töötas pärast seda pikalt Soome välispoliitika instituudis teadurina. Käesoleva aasta veebruarist on Raik Eesti välispoliitika instituudi juhataja. Raik käib Helsingi ja Tallinna vahel, sest kaks kooliealist last ja abikaasa elavad Soomes.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005627974.html
