Soome maapiirkonnad tühjenevad kiiresti, mistõttu pannakse kinni kauplused ja bussiliinid.

Üks sellistest kohtadest on Kesk-Soomes asuv Pylkönmäki vald, mis ühendati 2009. aastal Saarijärviga. Pärast valdade liitumist kadusid kohapealsed teenused. Vallas puudub raamatukogu, 1990ndatel aastatel ehitatud tervisekeskus seisab tühjana, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel 1990ndate algul oli Pylkönmäkil kolm pangakontorit, kaks kauplust ja veel palju asutusi. Nüüd valitseb valla keskuses tühjus, ainult tuul keerutab lund.

Väikestest kohtadest kaovad ärid. Näiteks ei tooda igale poole enam nädalalõppudel värskeid ajalehti kohale, Valio ei osta enam igalt poolt piima kokku. Suletakse poode, pannakse kinni bussiliine ja kaovad viimasedki teenused.

Teadlaste väitel sai linnastumine Soomes suure hoo sisse pärast 2008. aasta finantskriisi. Linnad on konkurentsivõimelisemad ja sinna koondub elama rohkem inimesi. Ääremaade ja väiksemate keskuste olukord on kehvenenud.

Kuigi metsandus, kaevandused ja põllumajandus on Soomes jätkuvalt tähtsad harud, on suhtumine maaellu muutunud. Veel 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel nägid otsustajad maapiirkondadesse investeerimises omamoodi rahvuslikku väärtust, mis toodab tagasi läbi majanduskasvu. Nüüd aga räägitakse maapiirkondade puhul üha enam kui kunstlikust hingamisest, millel puudub pikem perspektiiv.

Suurte keskuste kui innovatsioonimootorite eelistamine on levinud ka teistes arenenud riikides. Sellist arengut peetakse paratamatuseks.

Soome liigub teist rada võrreldes Rootsiga, kus püütakse maapiirkondi elus hoida ja kus IKEA asutaja Ingvar Kamprad eraldas just maapiirkondadele suure summa raha. Soomes aga soovitatakse inimestel maalt linna ära kolida.

Kesk-Soome rahvaarv kahanes möödunud aastal esimest korda ajaloos. 10-20 aasta pärast jõuab see trend Jyväskylä-suguste maakonnakeskusteni.

Üks põhjusi, miks inimesed ära kolivad on kinnisvara hinna langus. Alates 2008. aasta finantskriisist on kinnisvara Soome maapiirkondades samasugune tarbeese nagu auto, mille hind ajaga langeb. Samas Helsingis on kinnisvara tasuv investeering.

Pylkönmäki vallas oli kõige enam inimesi 1940ndatel aastatel – 2828 inimest. 2008. aasta lõpus oli inimesi 936, praeguseks on sellest jäänud järgi 770 elanikku. Sellest vähem elas seal inimesi 19. sajandi algul.

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005624102.html?share=b8cca2b863be36687f56062a61f27b8a