Selgusid muinas-soomlaste geeniuuringu tulemused, mille kohaselt on Soome esimeste asukate geenid sarnased praeguste saamidega.

Ühtlasi on selgunud see, et Soome rahvastik muutus oluliselt ligi 1400 aastat tagasi. See on vastuolus varasema arusaamaga, mil arvati, et kõik soomlased saabusid ida poolt ligi 3500 aastat tagasi, vahendab Helsingin Sanomat.

See on esimene kord, kui on uuritud muinas-soomlaste dna-d. Viimastel aastatel on ilmunud uuringud teiste Euroopa rahvaste päritolu kohta, mis on lükanud ümber paljud senised arusaamad Euroopa asustamise kohta.

Geeniuuringute järgi on kõik Euroopa rahvad kujunenud välja eri suundadest saabunud sisserände tulemusel.

Erinevalt aga teistest Euroopa rahvastest on kirde-Euroopa rahvastel nagu soomlastel ja saamidel 5-10 protsenti pärilikkusest tulnud ida poolt. Praegu veel ei teata, kust see täpselt pärineb. Sellised geenid esinevad vaid Põhja-Siberis nganasaanidel, aga mitte kusagil mujal Soome naabruses Läänemere ääres ega Venemaal.

Uuringust tuli välja, et kirde-Euroopa esimesed asukad elasid ligi 3500 aastat tagasi Koola poolsaarel Murmanski lähedal. Need asukad on geneetiliselt sarnased praeguste saamidega ja nende asustuse areaal ulatus palju kaugemale lõunasse kui praegu. Enne praeguste soomlaste saabumist räägiti Soome aladel põhiliselt saami keelt.

Praegused soomlased tulid Soome elama ligi 1400 aastat tagasi ja tõrjusid saamid nende asukohtadest põhja poole.

Arvatakse, et praegused soomlased on pärit Eestist, kust inimesed mingi põhjusel ligi 1400 aastat tagasi välja rändasid ja Soome elama asusid.

https://www.hs.fi/kuukausiliite/art-2000005614234.html