Soome ajaloo üks karmimaid ja koledamaid hetki oli vennatapusõda ehk 1918. aasta kodusõda, kus oli kaalukausil, kas Soomest saab iseseisev riik või osa kommunistlikust blokist. Erinevalt Eestist alustasid Soomes kommunistid laiaulatuslikku sõda, mis päädis nende vangistamise ja jõhkrate hukkamistega. Punaste puhul ei säästetud Soomes naisi ega lapsi.
Soomes kasutati pärast sõja lõppu vangi langenud punaseid isegi ettevõtetes tööjõuna, räägib naiste hukkamist uurinud ajaloolane Marjo Liukkonen. Näiteks Hennala laagris oli pärast kodusõda 13 000 vangi, kellest ligi 2000 olid naised, vahendab Yle.
Raamatus Hennala naiste hukkamisest 1918. aastal nimetab Liukkonen vangilaagreid koonduslaagriteks. Talle üllatuseks ei hoitud laagris mitte ainult sõjaväelasi, vaid ka tsiviilisikuid. Naistega koos olid laagris ka väiksed lapsed. Noorim laps oli laagris kolm nädalat vana. Laagris naised sünnitasid ja kokku oli seal ligi 300 last.
Hennalas hukati eri hinnangute kohaselt 500-2000 vangi. Inimesed olid ebainimlikes tingimustes, lapsed surid haiguste, nälja ja vägivalla tagajärjel. Inimeste kohta polnud esitatud mingeid süüdistusi – neil lihtsalt lasti hukkuda.
Naised olid vangistatud, kuna kardeti, et nende hulgas on punaseid naissõdureid. Selliseid naisi võis olla laagris 300 ringis. Neid naisi ei peetud inimesteks, kuna levinud käsitluse järgi polnud naise kohus mitte sõdida, vaid sünnitada uusi soomlasi. Nende naiste hukkamise eesmärk oli „puhastada” soome sugu sellistest naistest, kes polnud õiged naised.
Paljudel naistel lõigati pead otsast, kuna arvati, et nii on kõige parem võidelda kuritegeliku loomusega. Hukkamiste juures oli ka haigla arst Matti Wallenius, kes ei lubanud naisi pähe tulistada, kuna tal oli vaja naiste päid selleks, et teha teaduslikke katseid. Wallenius oli nimelt kuulnud, et üks Itaalia arst oli teinud kolba kuju järgi kindlaks, mis laadi kuriteo oli inimene toime pannud – soome arst olevat tahtnud teha midagi samalaadset.
Laagrisse toodud vangide vara koguti kokku ja lubati hiljem tagastada, aga enamasti seda ei juhtunud. Arvatavalt võttis vara endale laagri juhtkond. Näiteks on teada, et ülemused olid lubanud vange hukanud valvuritel võtta ära vangide väärisasjad.
Oma osa vangidest said ka Lahti piirkonna ettevõtjad. Paljud neist laiendasid oma tegevust laagri tegevuse ajal ja pärast seda, kuna ettevõtetes kasutati vange tööjõuna. Näiteks Heleniuse-nimeline Soome ärimees asutas pärast laagri tegevust pagariäri Oululainen ja ostis omale maja. Kellassepp Oskari Rajanen oli laagris valvur ja ostis omale samuti maja. Juha Mononen oli laagris sekretär ja asutas pärast laagri tegevuse lõppu eduka nahaäri. Keegi ei teadnud, kust raha tuli, aga räägitakse, et ta oli müünud laagris suitsu kümnekordse hinnaga.
https://yle.fi/uutiset/3-10120009
