Kuigi algul loodeti kaasata Rail Baltica projekti Soome ja Poola, siis nii ei läinud ja Balti riigid on jäänud selle projektiga üksi.
Loogiline oleks olnud projekti liita ka Venemaa, mille kaubamahtudega on Rail Baltica äriplaanis arvestatud, aga Venemaad ei saanud kaasata poliitilistel põhjustel, vahendab Tekniikka & Talous.
Vaatama asjaolule, et Soome projektis ei osale, loodavad Soome firmad võita ehitushankeid – need on päris magus suutäis, kuna projekti ehitusmaksumus on üle 5 miljardi euro. Soome firmadel on varasemast kogemus sedavõrd suurte projektide teostamisel.
Soome jaoks on Rail Baltic väga oluline, kuna ilma selleta kaotab Helsingi-Tallinna tunnel mõtte. Eesti on Soomet kutsunud korduvalt projektis osalema, aga tulutult. Eesti peaminister kutsus Soome ametivenda Juha Sililät isiklikult projektis osalema 2016. aastal, aga sai korvi. AS RB Raili osanikud on Eesti, Läti ja Leedu võrdsetes osades.
Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Lasse Hilska märgib, et kuigi Soome projektis ei osale, on Soome esindaja kaasatud AS RB Raili koosolekutel kui vaatleja. Hilska väitel oleks Soome osalemine projektis probleemne ärimudeli tõttu, kus projekti rahastatakse osanike iga-aastaste sissemaksetega ning otsused tehakse osanike konsensuslike otsusega (kõik peavad olema poolt).
Poola ei osale projektis seetõttu, et Poola jaoks on piisav kiirus 160 km/h, samas kui Balti riigid soovivad kiiruseks 240 km/h. Balti riikides on võetud taktika, et raudteed arendatakse oma jõududega nii palju kui võimalik, nii et Euroopa Liidul ei kõlba enam toetusest ära öelda. Euroopa Liidu toetuse osa projektis on eeldatavalt 85 protsenti, aga minimaalselt 80 protsenti.
RB Rail kuulutas möödunud aasta lõpus välja esimese hanke Eestis Pärnu ja Rapla vahelisel 71 km raudteelõigul. Sinna tuleb neli suuremat silda, sadakond sillatruupi, kümneid eri maasildu ja kaks raudteejaama. Samal ajal avati Leedus samaväärne Kaunase ja Ramygala vahelise lõigu hange.
Lisaks Rail Balticale loodavad Soome firmad saada tööd Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ehitusel. Balti riikide ehitusfirmad ei pruugi hakkama saada, kuna neis valitseb suur tööjõupuudus ja neil on selliste projektidega vähe kogemust.
https://www.tekniikkatalous.fi/kaikki_uutiset/hyva-naapuri-suomi-ei-maksa-mutta-haluaa-napsia-parhaat-urakat-baltia-jai-yksin-rail-baltican-kanssa-6699751