Olümpia medalivõitja Allar Levandi elu on olnud nagu Eesti viimaste aastakümnete ajalugu: esialgu Soomest saadud abi, siis vene naine ja lõpuks lapsed, kes ehitavad üles tuleviku Eestit.

Toonane NLiidu koondise liige Allar Levandi võitis kahevõistluse pronksmedali Kanadas Calgary olümpiamängudel 1988. aasta 29. veebruaril. Moskvast pärit iluuisutaja Anna Kondrašova oli samuti läinud medalit püüdma, aga jäi kaheksandaks. Ta oli pettunud. Kui Allar palus Anna õhtul viimasele tantsule, algas lugu, mis kestab tänaseni. See oli armastus esimesest silmapilgust, vahendab Yle.

Pere on koos üle elanud NLiidu lagunemise ja Eesti iseseisvumise. 30 aastaga on Allari kodumaa muutunud nõukogude vabariigist e-riigiks, sotsialism on asendunud kapitalismiga ja rubladest saanud virtuaalne raha. Sellega on kaasnenud ka kasvuraskused.

Soome toetas Eestit ja patsutas õlale. Allar sai omale soomlasest treeneri. Nüüd tahab Allar selle kõige eest Soomet tänada. Levandi pojad aga vaatavad lääne poole.

Kui Levandi medali võitis, siis oli Tallinnas kesköö. Sellele vaatamata oli akendes valgus ja inimesed avasid võidu auks šampusepudeli. Ametlikult sai pronksi NLiit, aga eestlased tundsid, et medal tuli neile. Oli laulva revolutsiooni aeg ja just sel kevadel, 1988. aastal toodi tänavatele esimest korda sini-must-valged lipud. Neid oli kõikjal näha, kuigi nende kasutamine polnud ametlikult lubatud. Sini-must-valge lipp kinnitati nõukogude Eesti rahvuslipuks sama aasta oktoobris. Tallinna lennujaamas võeti Allar vastu samuti Eesti rahvusvärvides. Medalist sai iseseisva Eesti sümbol ja Levandist kogu rahva Allar.

Pidu ei kestnud kaua. Aastal 1989 abiellus Levandi Moskva iluuisutaja Anna Kondrašovaga. See oli eestlastele šokk. Iseseisvumise ajal polnud Eestis olla kerge venelane. Värske naine koges seda omal nahal. Tundus, et kõik probleemid on seotud Moskvaga.

Nõukogude Eestis oli galsnosti ja perestroika aeg. Soomel läks hästi ja sealt tuli eestlastele abi. Oma osa sai Allar: suuski, sidemeid ja rõivastust. Allar võttis Soomest treeneri ja hakkas treenima Soomes Vuokattis. Talle oli see kerge, kuna ta oskas soome keelt. See oli vahepealne keeruline aeg, kus NLiit polnud veel lagunenud ja Eesti polnud veel iseseisvunud, meenutab Allar.

Soomes sai Allar treenida tasuta. Soomlased innustasid eestlasi iseseisvuma. Vanem vend patsutas õlale. Treeningud olid Soomes teistsugused: seal lepiti ka kaotusega ning õhkkond oli vabam. Nii arvab Allari isa, nüüd 76-aastane endine Eesti suusaliidu juht Anti Levandi. Ta jälgis kõrvalt poja arengut ja käis ise tihti Soomes. NLiidus oli suusatamine raske töö, Soomes nähti ka mängu ilu.

Allari naine Anna õppis samal ajal eesti keelt ja tahtis saada eestlaseks, sest mõistis, et Eestis teisiti hakkama ei saa. Nii hakkas endine MM-hõbe õppima intensiivselt eesti keelt. Ta õppis keelt sportlase kombel – eesmärk oli 20 sõna päevas ja selle eesmärgi ta täitis. Poole aasta pärast andis ta oma esimese intervjuu eesti keeles. Anna Levandi võitis sellega eestlaste südamed ja nüüd teavad teda kõik. Paar aastat tagasi osales ta saates Tantsud tähtedega. Oma iluuisukooli pidav Anna on Eesti oludega kohandunud venelase musternäide. Ta on ühiskondlikult aktiivne ja peab ebaõigeks koolide jagamist vene- ja eestikeelseteks. Tema sõnul ei huvita Venemaal kedagi, kas räägid vene keelt või mitte, Eestis on aga eesti keel kõige a ja o. Küll aga peab Anna õigeks, et ka eestlased oskaksid vene keelt, sest nii on kergeim üksteisest aru saada. Eesti noortest räägivad vene keelt vähesed. Allari ja Anna kolmest pojast oskab vene keelt vaid üks.

Allari üks unistusi täitus 1991. aasta augustis, kui Eesti iseseisvus. Järgmisel talvel võistles ta Albertville’i olümpial juba iseseisva Eesti eest. Sündisid pojad Anders ja Armand. Ema üritas poistele õpetada oma emakeelt vene keelt, aga poisid ei võtnud vedu. Pojad häbenesid vene keelt. Seetõttu lõpetas Anna vene keele rääkimise. Ta ei tahtnud lastele halba, põhjendab ta nüüd.

Vanem poeg Anders elab nüüd Amsterdamis. Keskmine 25-aastane Armand on Tallinnas tennisetreener, keda häirib nüüd vähene vene keele oskus. Ta pole elanud päevagi NLiidus, aga õppinud USA-s ja palju ringi reisinud. Tema põlvkonna puhul on see üsna tavaline.

Eesti noorte väärtushinnangud erinevad samaealiste soome ja rootsi noorte omadest: nad muretsevad vähem kliimamuutuse, inimõiguste ja võrdõiguslikkuse pärast. See selgus ka Miltton Nordicsi möödunud aastal läbi viidud uuringust. Eesti noored on ettevõtlikumad ja teevad pikemaid tööpäevi.

Inimesed räägivad Eestis palju rahast, see on eestlastele tähtsam kui soomlastele, räägib Armand. Ta peab soomlasi rahulikumaks, see tuleneb heaoluühiskonnast ja parematest tugimeetmetest. Eestis sõltub kõik rohkem inimesest endast.

Allar Levandi põlvkond vaatas Soome televisiooni ja unistas töötamisest Soome maasikapõllul. Tema pojad enam Soome poole ei vaata. Sat-TV ja inglise keel on nende maailmapildi muutnud globaalsemaks. Praegu on moes Austraalia, mis on uus „Soome”. Armandi tuttavatest on sinna läinud paarkümmend. Ta ise minna ei kavatse, aga saab ka teistest aru. Austraalia puhul meelitavad vabadus, võimalus reisida ja näha maailma ehk samad asjad, mis muidu noori huvitavad.

2000ndate aastate algul sai Eestist Baltimaade tiiger, mille majandus kasvas 7-10 protsenti aastas. Rahamehed tuiskasid üle Soome lahe helikopteriga 15 minutiga. Sel ajal alustasid ka Allar ja Anna Levandi ettevõtlusega. Nad rajasid Tallinna Rocca al Maresse jäähalli, kus Anna asutas oma iluuisukooli. Allar hakkas tegelema spordivarustuse müügiga. Ta avas poed Tartus ja Tallinnas.

Eesti läänestus, liistus 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATO-ga. 2005. aastal sündis pere pesamuna Arlet. Võrreldes varasemaga oli muutunud nii palju, et Anna julges pojale õpetada algusest peale vene keelt. Poeg oskab nüüd kolme keelt: lisaks eesti ja vene keelele veel inglise keelt, mida Eestis koolides õpetatakse kui esimest võõrkeelt. 12-aastane Arlet harrastab iluuisutamist on on omas vanuseklassis Eestis üks edukamaid. Ema on talle karm treener. Täiskasvanuna tahab Arlet minna treenima Venemaale, kus uisutamine on maailma tipus, räägib Arlet soravas inglise keeles.

Allari lapsepõlv möödus Tallinnas Mustamäe hüppemäel. Tallinna Rotermanni kvartalisse rajati Allari eestvedamisel mälestusmärk neile soomlastele, kes eestlasi iseseisvumise ajal abistasid. Monumendi nimeks pandi „Tavalisele soomlasele”, kuna Allari arvates on igal eestlasel mõni soomlane, keda tänada. Näiteks ta sai ise ühel välisreisil omale kindad, millel oli Soome lipp. Ta oli nende kinnaste üle väga uhke.

Käesolevatel olümpiamängudel PyeongChangis on Allar samuti kohal, kaasa elamas Eesti kahevõistlejale Kristjan Ilvesele. Kunagi saame ilmselt olümpial näha ka praegu 12-aastast Arletit.

https://yle.fi/uutiset/3-10078581?utm_source=facebook-share&utm_medium=social