Tallinna seksiäri on liikunud bordellidest edasi veebi. Aastal 2003 oli Tallinnas 41 lõbumaja, nüüd mitte ühtegi.
Alaealisena 13-aastaselt seksiärisse tõmmatud Tallinna naine Jevgenia (nimi muudetud) räägib väljaandele Helsingin Sanomat seksiäri telgitagustest.
2000ndatel aastatel tegutses Tallinnas Lily baar, mis oli striptiisibaariks maskeerunud lõbumaja. Jevgenia oli lahkunud kodust ja küsis baaris tööd. Nüüd 31-aastane naine räägib, et värvati baaris töötades prostituudiks.
Tollal töötas Tallinnas tuhandeid prostituute, tänaseks on nende arv langenud 700-1000 peale.
Nüüd töötab Jevgenia vabatahtliku abilisena Tallinna turvakodus. Tal on nüüd pere ja palgatöö. Endist ametit ei meenuta miski peale suitsetamisest kähedaks jäänud hääle.
Lilys värvatud tüdrukutele anti raha pesu ostmiseks ja nad paigutati Tihase tänaval asunud eramajja. Seda lõbumaja on Eestis nimetatud eliitbordelliks. Oma esimese prostituudina teenitud raha eest ostis Jevgenia suure karvase jänese ja lilled vanaemale. Kodustele saatis ta igal nädalal veidi raha ja kingitusi.
Eesti oli 2000ndatele aastatel palju vaesem kui nüüd. Keskmine palk oli ligi 300 eurot ehk neli korda väiksem kui praegu. Sotsiaalsetes probleemides süüdistati inimesi endid.
Jevgenia kuulis hiljem, et ema arvas, et ta oli omale leidnud noorelt mehe. Ema ei tahtnud tunnistada, et tütrel olid probleemid. Jevgenia ise kujutas ette, et teeb tööd. See algas kliendi tulekuga. Vanemad naised kutsusid uusi tulijaid „noorteks hooradeks”. Vanematel, 30-40-aastastel oli eelisõigus näiteks duši alla minekuks. Kui saabus vanema naise püsiklient, pidi noored end varjama.
Jevgenia räägib, et enamus kliente olid eestlased. „Needsamad inimesed, keda me näeme iga päev teleris, näiteks poliitikud,” märgib ta.
Soomlased tulid lõbumajja reede õhtuti taksoga. Jevgenia tarvitas ise alkoholi ja meelitas ka mehi jooma. Kliendi poolt ostetud jookidest sai naine teatud protsendi omale. Soomlaste puhul oli hea see, et nad olid kergelt joobes juba tulles.
Mõned soomlased kustusid ära ja maksid terve öö eest. Hommikul sai öelda, et nad seksisid ikka ka. Taksojuhtidel oli lõbumaja sissepääsu juures oma kööginurk, kus nad tegid omale teed ja kohvi. Kliendid maksid raha uksehoidjale, kes andis osa edasi lõbutüdrukutele.
Tüdrukud said päevas paar tundi käia linna peal, kui nad teatasid, kuhu lähevad. Tulid ka probleemid, näiteks siis, kui kupeldaja leidis tüdrukute juurest kasutatud süstlaid. Narkootikumide kasutajaid ähvardati „metsa viimisega”. Jevgenia oli samuti oma elu pärast hirmul.
Ühel päeval, kui mehed olid ära, jooksis Jevgenia lõbumajast ära. Ta oli särgiväel, teised veel hüüdsid talle järele, et võta tekk ka kaasa. Ta oli töötanud bordellis pool aastat.
Tihase tänava bordellid pandi Tallinnas kinni 2006. aastal. Tallinna politsei info kohaselt on praegune olukord võrreldes toonasega nagu öö ja päev. Praegu on kliendid põhiliselt kohalikud. Suur seksiturism on hääbunud. Seksi müüakse põhiliselt interneti vahendusel ja kliente võetakse vastu kodus, nii nagu see on Helsingis. Hind on 50 eurot poole tunni eest.
Osa intiimteenuseid on veel varjunud massaažisalongide taha. Erinevus võrreldes Helsingiga on Tallinnas see, et enamus teenuse pakkujatest on samuti kohalikud. Välismaalt tulijaid on politsei andmetel vähe. Alaealisi jääb igal aastal samuti vahele.
Eesti politsei sai lõbumajaäri kontrolli alla kümmekond aastat tagasi. Võtmeteguriks oli lõbutüdrukute usalduse võitmine. Pärast seda hakkas hädanumbrile 112 tulema prostituutide kõnesid.
Taksojuhtide pidu vahendajatena lõppes 2013. aasta suvel, mil kohtu alla anti ligi 50 taksojuhti ning osa neist mõisteti vangi. Selgus, et osa neist oli saanud omale üle poole kliendi poolt makstud summadest. Üks vangi mõistetud taksojuhtidest vabanes pool aastat tagasi.
Eesti seksiäris aga ilmneb kogu aeg uusi tahke. Näiteks hiljuti paljastati agentuur, mis vahendas noori eesti modelle välismaa ärimeestele. Naised on rääkinud avalikult, kuidas neid on püütud värvata. Ka sel juhtumil on seos Soomega, aga politsei esialgu rohkem infot ei anna.
Eestlased on lahkunud ka Soome seksiärist. Helsingi politsei info kohaselt on sealsetest prostituutidest vaid 10-15 protsenti eestlased. Veel aastatuhande vahetusel oli eestlaste osakaal Helsingi seksiäris ligi 40 protsenti, ülejäänud olid Venemaalt. Helsingi seksiäris on praegu töötajad valdavalt Rumeeniast, Nigeeriast ja Tšehhist. Helsingi seksiäris on üldse praegu omapärane olukord, kus pakkumine ületab nõudlust. Poole tunni hind oli varem 100 eurot, aga nüüd 60 eurot.
Helsingis prostituudina töötanud 55-aastane Olga (nimi muudetud) kahtleb, kas üldse on mõtet enam Helsingisse minna. Ta annab intervjuu Tallinnas ühingu Atoll ruumides, kus käivad koos endised ja praegused prostituudid. Naise tuttavad ja sugulased ei tea, millega ta tegeleb. Olga üürib Helsingis 800 euro eest kuus korterit, mida ta külastab mitmel korral. Kuulutuste eest maksab ta 20 eurot päevas, kuigi iga päev kliente ei leia. Olga räägib, et Eesti prostituudid küsivad Helsingis 100, mujalt tulnud 60 eurot poole tunni eest. Olga hakkas seksi müüma kriisi ajal aastatel 2008-2010, mil jäi pärast rasket lahutust töötuks üksikemaks.
Ühingu Atoll juht Eda Mölder räägib, et veel kümmekond aastat tagasi vaadati lõbumajandust Eestis kui meelelahutust, nüüd on see sotsiaalne probleem. Seksiturism, prostitutsioon ja inimkaubandus on Eestis seoses seaduste karmistumisega vähenenud. Nüüd saadakse aru, et seksi ostmine tekitab füüsilist ja moraalset kahju.
Viimane muutus oli Eestis möödunud aastal, mil kriminaliseeriti seksi ostmine inimkaubanduse ohvrilt, näiteks alaealiselt. Ostja peab kontrollima seksi müüja vanust. Seksi ostmise eest alaealiselt on kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud möödunud aasta lõpus vähemalt üks soomlane.
Eestis on 2010ndatel aastatel kohtu alla antud mitmeid lõbuäriga seotud inimesi. Näiteks 2012. aastal mõisteti viieks aastaks vangi Lily ja Tihase lõbumajade omanik. Jevgenia värvanud mees sai üle aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse.
Pärast lõbumajast põgenemist käis Jevgenia mõnda aega koolis, aga müüs siis seksi tänaval, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Mõne aja pärast diagnoositi tal HIV. Põhikooli lõpetas ta alles täiskasvanuna.
Oma värbajaga on Jevgenia kohtunud hiljem üks kord, kui tal oli juba pere ja lapsed ning ta tellis takso. Siis tundis ta selle mehe ära, kui too aitas lapsekärusid autosse tõsta.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005521211.html?share=2afb9285618c43b93996036962c3a6fb