Soome häirekeskusele 112 tuleb aastas ligi 600 000 asjatut kõnet, näiteks puhkudel, kui võtmed või rahakott on kadunud.

Selliste asjatute kõnede arv on viimase 8 aasta jooksul poole võrra vähenenud, aga neid on ikka liiga palju. Näiteks hiljuti oli juhtum, kus õpilane helistas häirekeskusse, kui õpetaja valas tema energiajoogi tualetipotti, vahendab Iltalehti.

Vahel tuleb ka küsimusi stiilis, et kui kaua tuleb kartuleid keeta või et kus asub lähim arstipunkt ja millal see on avatud.

Aastas ligi 100 000 kõnet on seotud meeltesegadusega, kus inimene ise ka täpselt ei tea, kuhu või kellele helistab. Tavaliselt on sel puhul tegemist vaimsete probleemide või alkoholiga. Mõni helistab 100 korda järjest.

Kolmas suurem grupp valekõnesid tuleb lastelt, kes telefoniga mängivad. Lisaks on selliseid kõnesid, kus inimene on kogemata vale numbri valinud. Üllatavalt paljudel lastel on telefon mänguasjaks ja tihtipeale satuvad nad hädaabinumbi kombinatsiooni peale.

Lihtsalt libakõnesid tuleb väga harva. Samuti on valekõnede arv viimaste aastate jooksul vähenenud. Varem oli neid üle miljoni aastas. Siiski on praegu veel iga viies kõne tarbetu. Asjatute kõnede puhul on häda selles, et kui neid on korraga palju, siis tekitavad ootejärjekorra ja seetõttu võib tegelik abivajaja jääda liiga pikaks ajaks ootele.

http://www.iltalehti.fi/kotimaa/201801152200669645_u0.shtml