Soomes on viimasel ajal hakatud pikaajalisi töötuid vägisi tööle sundima nõnda, et kui inimene mingit tööd ei tee, siis talle enam toetust ei maksta. See on omakorda ühiskonna lõhestanud: ühed leiavad, et see on õige, teised peavad seda inimõiguste rikkumiseks.
Üks pikaajaline, ligi 9 aastat töötu olnud Helsingi mees Martin-Éric Racine tegi ettepaneku vastava sunni-seaduse muutmiseks ja see on saanud loetud päevadega juba ligi 70 000 allkirja.
Racine ise räägib, et pole saanud töötukassa esindustelt soovitud abi. Tema mõõt sai täis, kui parlament kiitis 19. detsembril heaks seadusemuudatused, mis karistavat töötut siis, kui ta piisavalt aktiivselt töö otsimisega vaeva ei näe, vahendab Helsingin Sanomat.
Mees pani kohe järgmisel päeval üles ettepaneku rahvaalgatuse korras otsuse muutmiseks. Neljapäeva õhtuks oli see ettepanek saanud üle 50 000 toetusallkirja, mis tähendab, et parlament peab seda menetlema hakkama.
Racine ise seletab edu sellega, et seadusemuudatus on nii rumal, et selle vastu on lisaks töötutele ka töötute lähedased.
Racine on 47-aastane, käinud kaks korda ülikoolis, aga pole lõpetanud. Ta on töötanud varem IT-alal marketingi- ja projektijuhina ning prantsuse ja inglise keele õpetajana. Alates 2008. aasta sügisest pole ta aga püsivat tööd omale leidnud.
Üheks töötuks olemise põhjuseks peab Racine Soome töötukassa liiga jäika suhtumist, mistõttu pole ta saanud teha autojuhiluba ega käia rootsi keele kursustel. Rootsi keele oskuse ja juhiloa puudumine on tema sõnul olnud töölesaamise peamised takistused. Näiteks juhiloa puudumine on olnud mitme töökoha puhul ainus takistus.
Ise mees juhiluba teha ei saa, sest tal pole selleks raha. Laenu talle ei anta võlgnevuste tõttu. Talle on pakutud tööd Lapimaal, aga seal ilma juhiloata hakkama ei saa.
Seadusemuudatuse kohaselt vähendatakse töötute toetust 65 päevaks 4,65 protsendi võrra, kui töötu ei näita ise üles piisavat aktiivsust töö leidmisel. Toetust ei kärbita, kui töötu on teinud vahepeal palgatööd, saanud tulu oma tegevuse eest või osalenud mõnes tööle saamist soodustavas tegevuses.
Samas, nagu märgib Racine oma algatuses, ei otsusta töölesaamise üle mitte tööotsija, vaid tööandja. Enda kohta arvab mees, et tal on nii pikka aega töötu olnuna juba väga raske tööd leida. Uuesti kooli minekuks on mees enda arvates juba liiga vana, kaupluse kassapidaja töö jaoks aga liiga hea haridusega. Ta räägib, et kassapidajaks pole mõtet tal kandideerida, kuna teda ei võeta, kuna arvatakse, et ta läheb kohe minema, kui mõnema parema koha saab.
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000005505536.html
