USA-s hiirte peal tehtud uuring näitas, et see, kuidas organism ühele või teisele toidule reageerib sõltub geenidest ehk pärilikest iseärasustest. See toit, mis ühele mõjub salendavalt, või teise teha paksuks.
Toidu geneetiline mõju omakorda näitab, et ei ole olemas „õigeid” dieete. Katsed hiirte peal näitasid, et nn ameerika dieet ehk burksid ei tee mõnele midagi, aga teised rasvuvad väga kiiresti. Samuti põhjustas osadel rasvumist isegi kuulus süsivesikutevaba Atkinsi dieet.
Texase A&M ülikooli ning Põhja-Karolina ülikooli teadlaste poolt läbi viidud ja ajakirjas Genetics avaldatud uuringus toideti geneetiliselt erinevaid hiiri poole aasta jooksul eri toitudega. Lisaks ameerika dieedile anti hiirtele jaapanipärast toitu, siis vahemere toitu ja madala süsivesikusisaldusega Atkinsi dieeti. Üks kontrollrühm sai tavalist hiiretoitu.
Tulemused näitasid, et dieedid mõjusid väga erinevalt. Teatud tüüpi hiired võtsid ühtede toitudega juurde, teisega aga püsisid saledad. Seejuures rasvus teatud tüüp hiiri väga kiiresti Atkinsi dieediga ja ühele tüübile ei teinud midagi ameerika dieet, samas kui kõik teised rasvusid. Jaapani toit sobis kõigile peale ühe, mis hakkas rasvuma. Samuti oli vahemere dieediga: osa läksid paksuks, teised püsisid tervena.
Uuringu põhjal tehti kokkuvõte, et üks dieet ei sobi kõigile. Toidu mõju sõltub pärilikest iseärasustest.
Järgmisena tahavad teadlased välja selgitada, kuidas geenid täpsemalt toidu tarvitamist mõjutavad. Juba plaanitakse välja töötada testid, mille põhjal saavad inimesed teada, milline toit neile sobib. See aga võtab veel aega – seni saab igaüks proovida, milline toit talle kõige paremini sobib.
