Mõjukas Briti väljaanne Financial Times toob Soomet eeskujuks suhete arendamisel venemaaga. FT märgib, et Soome on osanud Venemaaga suhteid säilitada vaatamata sanktsioonidele.
FT tsiteerib Soome rahvusvaheliste suhete instituudi teadurit Charly Salonius-Pasternakki, kes märgib, et Soome mõtleb Venemaaga suheldes kahe ajupoolkeraga, mis on teineteisest sõltumatud. Ühelt poolt nähakse Venemaad kui julgeolekuohtu, mida tuleb võtta tõsiselt, teiselt poolt aga vaadatakse Venemaad kui võimalust kaubavahetuseks ja äri ajamiseks.
Erinevalt Rootsist ei lasknud Soome end kunagi mõjutada vahepealsest suhete soojenemisest Venemaaga ning hoidis pidevalt oma kaitsevõime kõrgel tasemel.
Soome kaitsevõime toetub reservväelastele, mistõttu on Soome sõjavägi isegi suurem kui Saksa oma. Samal ajal suhtleb Euroopa juhtidest ainsana Venemaa presidendi Vladimir Putiniga vabalt Soome president Sauli Niinistö. Mõlemad kohtuvad regulaarselt vähemalt korra aastas, Vene preesident külastas Soomet viimati sel suvel.
Soome välisminister Timo Soini ütles Vene-suhteid kommenteerides, et soomlased on elanud omal maal aastasadu ning õppinud selle aja jooksul Venemaad tundma, samuti on olnud venelastel võimalus tundma õppida soomlasi. Soini sõnul respekteerivad venelased suhtlemist nagu võrdne võrdsega, venelased ei austa jalge ees roomamist.
Soomlased võitlesid küll Venemaa vastu Talvesõjas, aga nad ei lase minevikul suhteid varjutada. Soome on olnud majanduslikult sõltuv suurest idanaabrist ja Soome sattus kriisi pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1990ndatel aastatel, samuti pärast sanktsioonide kehtestamist Venemaale.
Vaatamata sanktsioonidele üritavad soomlased Venemaaga tehinguid teha. Venemaa investeerib Soomes uude tuumaelektrijaama, samuti on pandud Vene raha Soomes hokisse.
Soome ettevõtjad ei lase end Venemaa ohust häirida. Soomlased on aru saanud, et Venemaa ei kujuta endast enam sellist ohtu, kui pool sajandit tagasi. Soomes on aru saadud, et ei saa end lasta pidevalt Vene ohust mõjutada.
