Juba pool soomlaste väljaheidetest kasutatakse ära väetisena, aga pagaritööstused väldivad inimese väljaheidetega väetatud vilja.

Enamus väljaheidetest kasutatakse ära parkides ja mujal aianduses nii mulla kui väetisena. Toiduainete kasvatamisel aga inimese väljaheiteid välditakse – põldudele jõuab ainult kümnendik väljaheidetest. Samuti hirmutab väljaheidete kasutamist põldudel hirm saastumise ees, vahendab Yle.

Põldude väetamisel inimese väljaheidetega kardetakse näiteks seda, et inimesed on elanud saastunud piirkonnas ja väljaheite kaudu jõuab saaste põldudele ning seeläbi inimese toidu sisse. Nii on inimeste väljaheidetest leitud raskemetalle. Samuti võib seal olla mikroplaste ja antibiootikume. Viimasel ajal, tõsi on suudetud baktereid nagu salmonella või kolibakter ning raskemetallid saadud väljeheidetest välja.

Soome pagaritööstused aga ei soovi osta vilja, mis on kasvatatud inimese väljaheidetega väetatud põllu peal. Samuti ei soovita väljaheidetega väetatud Soome vilja osta välismaal.

https://yle.fi/uutiset/3-9934435