Soomes on valitsusparteide toetus langenud käimasolevate reformide tõttu nii madalale, et räägitakse valitsuse kukkumisest kevadel ja isegi uutest parlamendivalimistest.

Peaminister Juha Sipilä valitsuse toetus on hakanud kukkuma eriti pärast põlissoomlaste erakonna lagunemist sel suvel. Spekulatsioonid valitsuse kukkumisest on üha valjemad, kuigi valitsus püüab seda teemat vaka all hoida, vahendab Helsingin Sanomat.

Valitsusel on läinud väga raskeks ka seetõttu, et parlamendis on valitsusel vaid 105 häält 200-st. Kevadel tuleb europarlamendist tagasi Paavo Väyrynen, kes valiti Soome parlamenti küll Keskerakonna nimekirjas, aga kes enam selle erakonna poliitikat ei toeta. Pärast seda on valitsusel parlamendis vaid 104 häält.

Lisaks kõigele võib Sipilä kaotada koha oma erakonna juhina. Kui Sipilä ameti maha paneb, sõltub teisest valitsusparteist Koonderakonnast, kas võetakse valitsust juhima mõni teine Keskerakonna liige või mitte.

Viimastel aastatel on Soome valitsused vaatamata raskustele siiski lõpuni koos püsinud. Valitsuserakondade jaoks on olnud kasulikum koos püsida kui laiali minna.

Kui valitsus kukub, et tähenda see tingimata ennetähtaegseid parlamendivalimisi. Kõigepealt proovitakse uus valitsus olemasoleva parlamendi koosseisu põhjal kokku panna.

Arvatavalt ei toimu valitsuskriisi enne presidendivalimisi tuleva aasta algul. Seda ei taha Koonderakond, kelle esindaja Sauli Niinistö soovib jääda presidendiametisse teiseks ametiajaks. Kõige tõenäolisem valituskriisi aeg on pärast presidendivalimisi kevadel.

https://www.hs.fi/politiikka/art-2000005440389.html