Norras pakutakse soomlastele palka alates 3500 eurost kuus, aga soomlased ei taha minna. Peamine takistus on vähene keeleoskus.
Norras pakutav 3500 eurot on poole kõrgem kui alampalk Soomes. Põhilised Norra minejad on soome naised, kuna mehed ei oska keelt, vahendab Helsingin Sanomat.
Huvi Norra vastu on vaatamata kõrgele palgale soomlaste hulgas vähenenud. Seevastu tahetakse minna Inglismaale, nii õppima kui tööle. Naiste osakaal on 20-30ndates eluaastates minejate hulgas 70 protsenti.
Oulust Norrasse Tromsø linna elama asunud 31-aastane kooliõpetaja Mirja Lahti räägib, et kõige raskem on harjuda kaamose ajaga. Palk on seevastu väga hea. Kahte keelt valdav õpetaja teenib Norras vähemalt 52 000 eurot aastas. Tunnipalk on koolis 37 eurot.
Lisaks on soomlanna teinud Norras ilma vastava ettevalmistuseta juhutöid koduhoidjana ja teeninud selle eest lisaks veel 19 eurot tunnis. Nädalavahetustel ja õhtuse töö eest makstakse veel rohkem.
Norra kalatehasteski makstakse poole rohkem kui Soomes, ligi 20 eurot tunni eest.
Norras on väga suur tööjõu puudus. Tööpuudus on isegi Põhja-Norra äärealadel vaid paar protsenti. Reaalsuses tähendab see väga suurt tööjõu puudust.
Kõige rohkem vajatakse Norras töötajaid eri teenuste peale nagu hotellides, restoranides ja koristuses. Puudus on hooldajatest, samuti ehituse, logistika ja transpordi sektoris. Õpetajatest on suur puudus nii Norras kui Rootsis.
Põhiline takistus on Norrasse töölemineku puhul vähene keeleoskus. Soome noored valdavad küll hästi inglise keelt, aga koolis õpitud rootsi keelega on raske Norras toime tulla. Inglise keelega saab Norras hakkama, aga töökohtadel nõutakse norra või rootsi keele oskust.
Norra puhul on takistuseks ka kõrged kulud. Näiteks väikse, 40-ruutmeetrise korteri üür on üle tuhande euro isegi Põhja-Norras.
Viimastel aastakümnetel on soomlaste lahkumine välismaale vähenenud. 1960-1970ndatel aastatel läks aga Rootsi pool miljonit soomlast, ligi 40 000 inimest aastas. Neist väga vähesed tulid hiljem tagasi. Praegu lahkub Soomest välismaale tööle ja elama ligi 10 000 inimest aastas.
Kõige rohkem lahkub soomlasi Rootsi, kus on suur puudus näiteks kooliõpetajatest. Rootsi oleks kohe vaja ligi 50 000 õpetajat. Rootsi minnakse Soomest palju ka õppima, kuna kõrgkooli on seal lihtsam sisse saada. Kõige rohkem läheb soomlasi õppima Suurbritanniasse, Rootsi, Eestisse, USA-sse ja Hollandisse. Õppima minejatest 3/4 on omakorda naised. Paljud neist abielluvad välismaal ja jäävad sinna elama.
Võimalusi välismaale minekuks annab kodus töötamine. Näiteks Soomest Hispaaniasse elama minejad pole enam pensionärid, vaid nooremad tööeas inimesed.
Lisaks soomlastele veetakse Norra kalatehastesse sisse töökäsi Leedust, Rumeeniast ja Venemaalt. See on vähendanud nõudlust ja vajadust ületundide järele. Norra on jäänud elama ja tööle ligi kümme protsenti paarkümmend aastat tagasi lahkunutest.
Norras on suhtumine töösse erinev kui Soomes. Kui Soomes küsitakse esimese asjana, kus sa töötad, siis Norras ei küsita töö kohta üldse – seal tuntakse huvi, milline on sinu perekond. Töökultuur on Norras samuti erinev – norrakaid võib pidada laiskadeks ja loodriteks, erinevalt soomlastest, kes lähevad tööle täie rauaga.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005460498.html
