Soomes tuleb ühtelugu teateid selle kohta, et mõni inimene tänaval noa või mõne muu asjaga vehib. Tavaliselt kutsutakse selle peale politsei, kes noakangelase maha rahustab ja vajadusel jaoskonda viib. Maha ei lasta kedagi.
Kõige julmem näide noakangelase ellujätmisest on ehk augustikuine terrorirünnak Soomes Turu linnas, kus isegi kümmet inimest veristanud ja kaks inimest surmanud noamees ellu jäeti. Paljud inimesed olid seepeale nördinud ja avaldasid arvamust, et õigem oleks olnud mees kohapeal maha lasta. Situatsioon oli politsei jaoks väga pingeline: noamees oli parasjagu noaga ühe inimese kõri kallal, kui politsei otsustas teda jalga tulistada.
Soomes, nii nagu ka teistes Põhjamaades on kombeks, et isegi sellised kurjategijad nagu Anders Breivik, kelle käe läbi hukkus 77 inimest jäetakse ellu. Miks? Seda põhjendatakse vajadusega teada saada teo motiivid ehk põhjused. Soomes ja ka mujal Põhjamaades ollakse väga huvitatud, miks üks või teine inimene käitus nii nagu käitus. Iga kuritegu lahatakse põhjalikult meedias kuni lõpuni välja. Motiivid selguvad tavaliselt kohtumenetluse käigus. Kui inimene maha lasta, siis jäävad motiivid häguseks või ei selgu need kunagi. Ühiskonna arengu jaoks peetakse aga Põhjamaades väga oluliseks, et selguksid teo motiivid.
Eestis nagu mujal endises NSV Liidus kehtib teistsugune loogika, mille järgi on esmatähtis kurjategija maha niita ja vaigistada, võimaluse korral igaveseks. Teo motiivid on teisejärgulised. Kurjategija eest sammu kõrvale astumine on nõrkuse märk. Põhjust pole vaja kaugelt otsida: kuritegusid toimub palju, nendega ei jõuta tegeleda, vanglad on inimesi puupüsti täis. Meedia kajastab kuritegusid vaid toimepaneku hetkel, hiljem nendega enam ei tegeleta, sest uued asjad tulevad peale. Vajaduse korral leiavad vastavad asutused poliitiliselt korrektse motiivi, mis võib olla kas siis terroriakt või näiteks riigikukutamise katse.
Ehe näide Soome ja Eesti kultuuride erinevusest on video Eesti seenekaupmehest, kes Helsingis politsei korraldustele ei allunud ja nendega võitlusse asus. Kõige lihtsam lahendus oleks olnud selline ühiskondlikult ohtlik element ilma pikema jututa maha lasta, Soome politseil aga jätkus kannatlikkust muul moel hakkama saada. Kohtust ja meediast käis asi läbi. Tüli põhjuseks oli asjaolu, et mehel puudus müügiluba ja politsei palus tal lahkuda. Seenemüüja jäi kohtus süüdi ja ta sai 10-kuulise tingimisi vanglakaristuse. Lisaks pidi ta maksma 1400 eurot trahvi pluss harjavarrega kaks korda vastu pead saanud politseiniku haiglakulud.
Ülal pildil läinud nädalal Tallinna kesklinnas paljajalu ja rebadel pükstes maha lastud noamees. All esimeses videos Eesti Kalevipojaks ristitud seenemüüja võitlus Soome politseinikega ja teises videos paljasjalgse noamehe surnuks tulistamine Tallinna kesklinnas.
