Soome on ühelt poolt kolme miljoni sauna maa, aga teiselt poolt püüavad linnapildis pilku avalikud linnasaunad, milliseid leidub Helsingis pea iga nurga peal.
USA väljaanne New York Times soovitab neist linnasaunadest omanäolisemaid.
Ajalooliselt on saunad olnud Soomes kohad, kus sünniti ja surdi, kus pruuliti õlut ja kus kõik olulised kõnelused ja arutelud toimusid. Kui soomlased on loomult tagasihoidlikud, siis saunas nad elavnevad ja on hoopis teistsugused inimesed. Soome saunas ei häbeneta midagi, sest soomlased käivad saunas ihualasti, mehed ja naised koos. Saunas on kõik võrdsed, mis iseloomustab laiemalt kogu soome ühiskonda.
Kõigepealt Arla saun, mis on tegutsenud Helsingis alates 1929. aastast, mil paljud soomlased kolisid linna elama, aga vähestel oli seal pesemisvõimalus. Nõnda käidi end pesemas avalikes saunades. Arla sauna köetakse siiani küttepuudega ning tegemist on linna ühe omanäolisema saunaga.
Teine puuküttega saun on Helsingis Kaurila saun, mis tegutseb 19. sajandist pärit palkmajas, aga mis toodi Meilahti linnaossa 1995. aastal. Sauna omanik Saara Lehtonen valmistab käsitööna kõik saunalinad ja õlid.
Üks tuntumaid ja uuemaid avalikke saunu on mere äärde ehitatud Löyly (Leil), mille omanikud on näitleja Jasper Pääkkönen ja parlamendi liige Antero Vartia. Saunakompleksis on nii auru- kui suitsusaunad. Saun avati 2016. aastal.
Hermanni saun avati samanimelises elurajoonis 1953. aastal. Sauna omanik Mika Ahonen püüab säilitada ajaloolist õhustikku.
Kotiharju saun tegutseb alates 1928. aastast, on olnud ühe pere omanduses ja asub otse tänava ääres, kus inimesed saavad tulla välja tänavale end jahutama. saunas pole vaja kohta kinni panna ja igaüks saab seal olla niikaua kui tahab.
Uunisaari saun asub Helsingi-lähedasel saarel, kaheminutilise laevasõidu kaugusel kesklinnast. Saar on tuntud oma ujumiskohtade poolest.
Kultuurisauna rajasid 2013. aastal disainer Nene Tsuboi ja arhitekt Tuomas Toivonen. Sel puuküttega saun on kujundatud tuntud Soome arhitekti Alvar Aalto stiilis. Aalto ise oli samuti suur saunafänn. Saunal on mõned kindlad reeglid: kohti kinni panna ei saa, gruppidega tulla ei saa, pidu panna ei saa, alkohoolseid jooke tarvitada ei saa ja seljas midagi olla ei saa. Soomlased nimelt ei kannata kloorivett, millega tagatakse hügieen neis kohtades, kus inimesed ujumisriideid kannavad. Rätiku tohib ümber panna siis, kui saunahoonest välja värske õhu kätte minna.
Yrjönkatu ujula saunad tegutsevad alates 1928. aastast. See oli kunagi Soome ainus avalik siseujula. Hoonet renoveeriti põhjalikult ja avati uuesti 1999. aastal. Ujulas on 25-meetrine bassein.
