IRLi liige Harri Aaltonen on esimene soomlane, kes on tõusmas Eestis linnapeaks.
Soomest Salost pärit Harri saabus Eestisse 1990ndatel aastatel töötuna kaks kätt taskus. Ta oli õppinud majandust, tegeles Soomes põllumajandustoodete müügiga, aga siis tuli majanduslangus lama ja viis kõik minema. Ta ei teadnud Eestist tookord midagi, aga sõber rääkis, et Eestis on odav alkohol ja kaunid naised, vahendab Iltalehti.
Harri hakkas alustuseks koos oma praeguse äripartneriga vedama Soome ja Eesti vahet baaripukke ning muruniidukeid. Kuni riik pani müüki Viljandi tikuvabriku. Harri tegi koos oma äripartneriga pakkumuse ja see osutus edukaks. Siis aga tuli üllatus – ettevõtte arveldusarve oli tühjaks tehtud. Lepingu sõlmimise ajal oli olnud kassas veel 600 000 krooni, mis oli tollal väga suur raha. Lisaks olid kuhugi kadunud ettevõtte omanduses olnud sadakond korterit. Lõpuks hakkas välja tulema erinevaid võlgu, mida oli kokku 15 miljonit krooni ehk miljon eurot.
Harri oli koos oma äripartneriga ettevõttes Hansa Candle väga suurtes raskustes: tooteid ei õnnestunud müüa ja raha oli otsas. Mehed olid juba valmis loobuma, aga siis tulid tellimused Venemaalt ja Ukrainast. Ühtäkki oli ettevõttel nii tööd kui raha. Raha tuli uksest ja aknast ning võlad said peagi makstud.
Kuni tuli uus kriis – Vene kriis 1998. aastal. Rubla devalveeriti. Kriisi käigus kaotati kõik – lisaks rahale ka turud. Ukrainasse ei läinud enam ühtegi tikku. Aaltonen ja äripartner loobusid tikkude valmistamisest järk-järgult pärast seda, kui neile pakuti tegevuse lõpetanud küünlavabrikut. Küünlaid valmistav Hansa Candle asub nüüd samas hoones, kus 1904. aastal alustas tikuvabrik. Vanad seinad on veel püsti, aga sisseseade on uus.
Praeguseks on Hansa Candle üks Viljandi suuremaid tööandjaid ja ettevõtte käive ulatub 17 miljoni euroni aastas. Harri Aaltonen on õppinud ära eesti keele, nii et ta räägib täiesti aktsendivabalt.
Aaltonen lükkab ümber ka mõne müüdi, näiteks selle, et Eestis on vähem bürokraatiat kui Soomes. Tegelikult on vastupidi: bürokraatiat oli Eestis vähem 1990ndatel aastatel, kui seadusi oli vähem, aga nüüd on Eestis bürokraatiat palju rohkem kui Soomes. Eriti hullus olukorras on Eestis ettevõtjad, kuna ametnikud järgivad kõiki ELi reegleid punktuaalse täpsusega ja ilma armu andmata.
Ettevõtjate jaoks pole Aaltoneni väitel Eestis enam probleemi turu ja klientide leidmisega, puudus on hoopis töötegijatest. Hansa Candle toodab kümnendiku Euroopas müüdavatest küünaldest, üks suuremaid kliente on sisustusettevõte Ikea. Eksportivale ettevõttele teeb muret, et palgad kasvavad Eestis 6-7 protsenti aastas. Hansa Candle’i palgaeelarve on kasvanud viie aastaga 38 protsenti, mis on viinud selleni, et kasumit pole võimalik enam teenida.
Eesti palgaralli tuleb omakorda suurest tööjõu puudusest, mis on omakorda tingitud elanike arvu vähenemisest. Seda ei aita peatada isegi töötajate sissetoomine. Aaltonenil oleks kohe tööd pakkuda 25 inimesele, aga neid pole kusagilt võtta. Palka maksaks ta umbes 1000 eurot kuus, mis on Eestis hea sissetulek. Töötajate puuduse tõttu osa küünlaliinidest hetkel seisab.
http://www.iltalehti.fi/kotimaa/201710072200445149_u0.shtml