Soomes on vangide olukord aasta-aastalt paranenud. Näiteks Suomenlinna avavanglast avanevad kaunid vaated merele, suvel saab minna ujuma ning väljas grillida. Sellist luksust saavad endale lubada Soomes vähesed.
Soome vangid ise peavad olusid suurepärasteks, mistõttu pole ime, kui mõni on sattunud vanglasse üle 10 korra. Soomes on viimase paarikümne aastaga võetud suund, kus üha vähem vange on kinnistes vanglates ning üha rohkem avavanglates. Enamik Soome vange on küll veel kinnistes vanglates, aga olukord on muutumas, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui kümme aastat tagasi oli Soomes avavanglates 25 protsenti vangidest, siis nüüd juba 35 protsenti. Kinnistes vanglates on Soomes ligi 2000 vangi ja avavanglates 850. Koduarestis on 220 vangi.
Kümne aasta pärast on suletud vanglates alla poole vangidest. Suurem osa vangidest suunatakse edaspidi avavanglatesse või tehakse kinnised vanglad ümber avamateks. See eeldab, et vangidele pakutakse paremat võõrutusravi ning aidatakse neil loobuda kuritegevusest. Tulevikus aitavad vangidel vabamates oludes paremini silma peal hoida elektroonilised võimalused, mistõttu ei pea inimesi enam kinni hoidma. Elektroonika abil on võimalik tuvastada nii vangi asukohta, kui seda, kas ta tarvitab mingeid mõnuaineid.
Avavanglatega kaasnevad aga ka probleemid: näiteks on avavanglatesse suunatud üha suurema riskitasemega vange, kes seal uusi kuritegusid toime panevad. Suuremad eksimused on päevakavast kõrvale kaldumine ja mõnuainete tarvitamine.
Avavanglates saavad vangid vabalt vangla territooriumil ringi liikuda ning osaleda töös ja õppimises. Osa vange käib tööl ja õppimas väljaspool vanglat. Suletud vanglates on valve tugevam ja inimeste liikumisvõimalused piiratumad.
Avavanglates on võimalik näiteks rohkem lähedastega suhelda. Avavanglas saab kasutada mobiiltelefoni, aga veebiühendust mitte. Avavangla territooriumilt ilma loata lahkuda ei tohi. Avavangide liikumist jälgitakse jalavõru ning mobiiltelefoni meenutava seadme abil.
Näiteks Suomenlinna avavangla vangid osalevad saare ehitiste korrastamisel ning käivad tööl ka mandril. Lisaks on võimalik vangidel käia näiteks autokoolis ning osaleda näiteringi töös.
Vangide suunamine avavanglatesse ei tulene säästu vajadusest, kuigi avavangid lähevad riigile vähem maksma kui kinnised. Ühe vangi pidamine kinnises vanglas läheb riigile maksma 200 eurot ööpäevas, avavangla puhul 120 eurot ööpäevas.
Tegelik avavanglasse paigutamise põhjus on seadus, mille kohaselt tuleb vange harjutada järk-järgult eluga vabaduses. karistuse kandmise eesmärk on, et vabadusse pääsedes ei pandaks toime uusi kuritegusid. Eesmärk on, et mida lähemal on vang vanglast vabanemisele, seda enam meenutavad tema elutingimused elu vabaduses ja seda rohkem vastutab inimene oma tegevuse eest. Nii parandatakse ühiskonna turvalisust.
Uuringud näitavad, et avavanglast vabanenud vangid sooritavad pärast vabadusse pääsemist vähem kuritegusid kui need, kes kinnisest vanglast vabadusse pääsevad.
Alla kahe aasta pikkused vangistused on Soomes praegu kõik avavanglates. Ülejäänud vangid suunatakse avavanglasse karistuse kandmise viimases faasis. Avavanglates on näiteks mõrvasüüdistusega eluaegseid vange, kelle vabanemise tähtaeg läheneb. Avavanglas olemise eelduseks on kaine elu.
Varem visati vangid kinnisest vanglast otse tänavale. Inimesel oli kaasas ainult kilekott oma väheste asjadega ja natuke raha. Väga tihti oli esimene siht kohe Alko, millest said alguse uued probleemid. Nüüd üritatakse inimene juba enne vabanemist korda seada, et midagi sellist ei juhtuks.
Sellest on vangidki aru saanud. Näiteks üks vang Tommi räägib, et kui enne oli vangla nagu täiskasvanute lasteaed, kus midagi ise teha ei tohtinud, siis nüüd on olukord muutunud. Varem oli vanglate eesmärk hoida inimesi müüride vahel, nüüd aga proovitakse neid ühiskonda sulandada. Praegu on vangide töö-, õppimise ja vaba aja veetmise võimalused märgatavalt paranenud.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005418471.html
