Euroopa Liidu toetusega planeeritavale Helsingi-Tallinna raudteetunnelile on ilmunud konkurent. Nimelt kavatseb Angry Birdsi mängude looja Peter Vesterbacka rajada hiinlaste abiga tunneli Espoost Tallinna ja see oleks kava kohaselt valmis juba 2023-2024. aastal.
Hiina investorite ja tehnoloogia kasutamine annab olulise ajalise eelise. Projekti jaoks on kavas enne raha kokku saada ja alles siis ehitama hakata. See on suur erinevus võrreldes Euroopa Liidu projektiga, mille puhul pole rahast veel üldse räägitud. Euroopa Liidu projekti ehitus algaks alles 2030ndatel aastatel ja see kestaks aastaid, vahendab Helsingin Sanomat.
Vesterbacka on projektiga seoses käinud juba mitu kuud Eesti ja Soome ministeeriumide vahet, pidanud läbirääkimisi investoritega ning õppinud selgeks hiina keele. Projekt näeb ette rahvusvahelise rahastuse abil rajada tunnel Tallinnas Espoosse Keilaniemisse ja sealt edasi Vantaa lennuväljale. Raha on kavas kokku saada käesoleva sügise jooksul ning ehitama hakatakas juba järgmisel, 2018. aastal.
Hiina delegatsioon saabub Soome juba tänavu novembris enne iga-aastast startup-ettevõtete üritust Slush (Vesterbacka on Slushi eestvedaja). Kui läbirääkimised õnnestuvad, saab projektist edasi juba rohkem rääkida.
Vesterbacka ütles, et projektis kasutatakse ainult erakapitali, mitte midagi ei vajata Eesti ega Soome riigilt ega Euroopa Liidult. Põhiosa rahast tuleb Hiinast, aga oma õla on lubanud alla panna Põhjamaade kindlustusseltsid – just sellist pikaajalist investeeringut on nad pikisilmi oodanud.
Projekti on ette valmistanud konsultatsioonifirmad Jaakko Pöyry oy, A-insinöörit ja Fira. Tasuvust on uurinud konsultatsioonifirma PWC. Tunneli ehitus tasub ära 37 aastaga ja see võetaks kasutusele 2023-2024. aastal.
Tasuvus tuleneks reisijateveost, kellest üha suurema osa moodustavad Hiina turistid, samuti Helsingi-Vantaa lennuväljale sõitvad eestlased. Kaubavedu saaks teostada öisel ajal.
Hiinlastelt on kavas saada projekti jaoks 15 miljardit eurot. Tunneli maksumuse osas on olnud erinevaid hinnanguid. Varasema Helsingi-Tallinna 85 kilomeetri pikkuse tunneli hinnaks on arvestatud 9-13 miljardit eurot, millest ainult tunneli ehitus maksaks 4 miljardit.
Vesterbacka on leidnud omale hingesugulase Espoo linnavolikogu esimehe Markku Markkula näol, kes on samuti projektist vaimustuses. Tallinna tunnel on juba kantud Espoo planeeringutesse Keilaniemis. Selleks on kavas muuta Helsingi Itäkeskusest Keilaniemisse kulgeva uue rauteeprojekti Raide-Jokeri planeeringut.
Teise, Euroopa Liidu kavandatava Helsingi-Tallinna FinEst Link raudteetunneli eeluuring peaks saama valmis järgmisel aastal ja ehitus algaks arvatavalt 2030ndatel aastatel. Projektis osalevad Helsingi ja Tallinna linnad, Uusimaa omavalitsuste liit ja Harju maakond ning Soome ja Eesti riigid.
Vesterbacka ütles FinEst Linki kohta, et ta ei saa aru, kuidas kavandatakse nii suurt riiklikku projekti vananenud ehitustehnoloogia abil, kui hiinlastel on olemas palju arenenud tehnoloogia.
Projekti kohaselt oleks Espoo-Tallinna tunnelil kolm peatust. Üks tuleb Tallinna kõrvale rajatavale tehissaarele, kuhu asub elama 50 000 inimest. Espoos Keilaniemis on maa-alune jaam ning kolmas jaam on lennujaam.
Lubade hankimine ehituse alustamiseks võtab aega, aga nii suure projekti puhul on ette näha, et seda kiirendatakse. Nõnda sündis Soome Äänekoski tselluloositehas.
Projektile aitab kaasa asjaolu, et reisijate arv on Helsingi ja Tallinna vahel plahvatuslikult kasvanud ning Helsingist on saanud maailma suurim reisisadam.
http://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005376203.html
