Helsingi uuel, jalgrattaga liikuval velokiirabil on kõik samad võimalused, mis tavalisel autokiirabil. Puuduvad ainult sireen ja vilkuvad tuled.

Kallio päästekeskuses on kasutusel kolm esmaabijalgratast. Neid kasutatakse põhiliselt nädalavahetustel ürituste ajal, aga edaspidi lausa iga päev, vahendab Helsingin Sanomat.

Nii imelik kui see ka pole, aga jalgattale mahuvad ära kõik samad töövahendid mis tavalisse kiirabisse. Ainult hapnikku ei saa anda ja haiglasse ei saa inimest jalgrattaga sõidutada, aga selle eelis on võimalus kiiresti kohale jõuda. Teinekord omab aga kiirus väga suurt tähtsust, näiteks juhtudel, kui süda on seisma jäänud.

Euroopas on Londonis kasutatud jalgrattal kiirabi juba aastaid. Sealt tuligi idee proovida sama asja Helsingis. Jalgratast kasutati esmakordselt Helsingi kiirabis 2015. aasta sügisel meeleavalduste ajal. Alates 2016. aasta maipühadest on need olnud pidevalt kasutusel. Kokku on jalgrattaga käidud 75 väljakutsel.

Koos jalgrattaga saadetakse igaks juhuks kohale ka tavaline kiirabi. Jalgratas jõuab tavaliselt kohale esimesena ja pärast seda võidakse kiirabiauto tagasi saata, kui patsient seda ei vaja. Nõnda saab kiirabiauto tegeleda muude väljakutsetega. Esmaabijuhtumitest ligi 40 protsenti on sellised, kus patsienti pole vaja kuhugi viia.

Kiirabiks kasutatav jalgratas on tavaline maastikuratas, mida on veidi täiustatud, et see oleks turvaline ja jõuaks vedada suuremat koormat. Jalgrattaid on kokku kolm ning neid kasutab viisteist inimest. Jalgratas on samasugust oranži värvi nagu tavaliste kiirabiautode küljed. Rattakiivril ja rattal on valged tuled, aga mitte sinised vilkurid nagu kiirabiautol. Sireeni asemel on jalgratturil samasugune kohtunikuvile nagu velopolitseinikel.

Helsingi kõrval on jalgrattal kiirabi katsetatud Turus ja Hämeenlinnas. Muljed on nii head, et rattad võetakse tõenäoliselt peatselt igapäevasesse kasutusse.

http://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005353634.html