Soomes on viimasel ajal sagenenud juhtumid, kus inimesed on korterit üürides petta saanud. Nad on interneti teel korteri välja valinud ja raha ette ära maksnud, aga korterit pole saanudki.
Üürnikke esindava organisatsiooni Vuokralaiset ry info kohaselt on petiseid Soomes väga palju liikvel. Nad üritavad saada ettemaksu korterite eest, mida pole üldse olemas, vahendab Iltalehti.
Ühe juhtumi puhul otsis soomlanna Sini oma pojale juulikuus üürikorterit Rovaniemis. Poeg oli ühe korteri välja valinud ja Sini võttis üürileandjaga ühendust elektronkirja teel. Üürileandja teatas, et tagatisraha tuleb enne arvele kanda kui korterit vaatama pääseb. See tundus kahtlane ja Sini leidis internetist ühe Kiinteistömaailma video, kus oli juttu samast korterist. Selgus, et tegemist oli pettusega ja see korter polnud üldse saadaval.
Vuokralaiset ry tegevjuht Anne Viita ütles, et sellised pettused on kõige sagedasemad. Selliseid pettuseid on olnud palju viimaste aastate jooksul ja mitmed inimesed on langenud selle orki.
Tavaliselt väidab petis, et elab ise välismaal, aga korter on Soomes. Petis lubab saata võtmed posti teel pärast seda, kui ettemaks on arvele laekunud. Võtmeid aga kunagi ei tule ja pärast selgub, et sellist korterit polegi olemas.
Viita sõnul peab olema väga ettevaatlik sellisel juhul, kui korterit ei pääse vaatama enne makse tegemist. Juba makstud raha enam tagasi ei saa.
Selliseid petiseid on terve internet täis. Sini püüdis otsida korterit ka endale Helsingi piirkonnas ja sattus mitme petise otsa. Ta on võrrelnud omavahel kuulutusi ja leidnud, et petised varastavad kuulutusi kinnisvarafirmade lehekülgedelt. Ühe korteri piltide jäljed viisid lausa Hong Kongi.
Ühe korteri puhul tuvastas Sini, et sel oli kahes eri kuulutuses kaks eri asukohta – ühel juhul Töölös ja teisel juhul Kamppis. Hinnadki olid kuulutustes erinevad.
Petised pakuvad kortereid tavaliselt väga odavalt. Tasub meeles pidada, et head korterit ei saa odavalt. Kui tundub, et vau, küll on odav hind, siis sellist asja Soomes ei eksisteeri.
Korteri üürihind on ka Viita sõnul hea indikaator, kas tegemist on pettusega või mitte. Kui korter ja selle hind tunduvad olevat liiga head, et olla tõsi, siis peaks hakkama kelluke helisema.
Lisaks olematutele korteritele on ka muid viise, kuidas üürilevõtjaid tüssata. Näiteks on tavalised juhtumid, kus üüritingimusi muudetakse vahetult lepingu allakirjutamisel. Sellisel juhul on korter olemas ja üürnik saab omale kodu, aga selle eest peab rohkem maksma, samuti muutub maksepäev. Küllalt tavaline on, et vee eest peab rohkem maksma ning tagatisraha on suurem. Kui kõik maksud veidi kerkivad, siis on tegemist samuti pettusega.
Üürnikule võib olla oluline üüri maksepäev. Näiteks kui õppetoetus laekub 4. kuupäeval, siis on suur vahe, kas üürileppes on maksepäev 2. või 4. kuupäev.
Pettusi esineb ka siis, kui sularaha makstakse käest kätte, aga mingit dokumenti või tõendit ei esitata. Kahtlane on näiteks see, kui korterit näitama tulnud isik ei soovi näidata dokumenti või ei anna visiitkaarti. Ainus võimalus teha kindlaks, et kõik on õige, on käia korterit kohapeal vaatamas ning küsida korteri ettenäitajalt isikut tõendavat dokumenti.
Isegi õige aadress ei tähenda tänapäeval, et korter oleks tegelikult olemas. Näiteks Google Mapsi kaudu vaadates võib kõik tunduda õige, aga kohapeal selgub, et sel aadressil pole sellist korterit või pole see korter vaba.
Vahel pole võimalik korterit endal vaatama minna, näiteks kui ise elatakse kusagil eemal. Siis soovitatakse saata korterit vaatama mõni sugulane või tuttav, kes elab lähemal. Või siis kasutada vahendajat, kuigi see läheb veidi maksma.
Sõnum on üks: enne, kui maksta raha, tuleb käia korterit vaatamas ja üürileping alla kirjutada. Suulise kokkuleppe põhjal ei tohi raha üle kanda.
http://www.iltalehti.fi/kotimaa/201708032200304756_u0.shtml
