Scania ja Volvo veokitele kaableid tootev Soome ettevõte PK Cables tõi 2010. aastal tootmise Soomest Kempelest Eestisse Keilasse ja 2016. aastal omakorda Leetu Panevėžysesse. Sellega seoses kaotasid kõigepealt töö soomlased ja seejärel eestlased.
Nokia tütarfirmana alustanud PK Cables, endise nimega Pohjolan Kaapeli alustas Kempeles tegevust 1969. aastal. Ettevõte tootis kaableid Uusikaupunkis asuvale autotehasele. Soomlanna Pirkko Kuusento töötas ettevõttes tõstukijuhina kokku 31 aastat, peaaegu algusest peale. Ta oli Keila tehase avamiseks 2002. aastal valmistanud sini-must-valge kaablilindi, mille läbilõikamisel osales lisaks suurkliendi Scania esindajale ja Keila tehase töötaja Marina Terina. Ei Pirkko ega Marina ei osanud siis veel aimata, et nad kaotavad oma töö ettevõttes leedulannale Renata Morkūnaitėle. PK Cables viis 2016. aasta suvel tootmise üle Leetu. Vilniuse ülikoolis psühholoogiat õppinud Morkūnaitė otsustas õpingud pooleli jätta ja minna tööle oma kodulinna Panevėžysesse. Nii on tehasetöö liikunud seoses tööjõu kallinemisega kogu aeg lõuna poole, vahendab Helsingin Sanomat.
Praegu on trend selline, et Eestist viiakse tootmist välja, kuna Eesti pole enam odava tööjõu maa nagu varem. See toob kaasa kibestumise. Soomlanna Pirkko Kuusento meenutab omaenda kibestumist 2010. aastast, kui Kempele tehas suleti. Naine kaotas töö, kus ta oli olnud ametis 31 aastat. Ta oli käinud Keilas 2000ndate aastate algul inimesi välja koolitamas. Keilas oli uus tootmishoone, mis meenutas Kempele tehast. Siis ei aimanud ta, et kaotab hiljem neile eestlastele oma töö. Koondamisteade tuli 2010. aasta suvel. Veel enne seda oli ta käinud Keilas inimesi välja õpetamas.
Keilas hakati tegema sama tööd mis Soomes, aga Eesti palgaga. Kempeles oli palk 2000-2500 eurot kuus, Eestis ei teeninud isegi arstid nii palju. Tööstuses oli Eestis palgatase 750 eurot kuus. Kuusentol vedas, et leidis uue töö müüjana. Osa tema kolleege õppisid ümber hooldajaks. Töötajad ei saa siiani aru, miks nende kodukohas edukalt tegutsenud tehas kinni pandi. PK Cables on olnud suur Soome edulugu. Ettevõtte noteeriti Helsingi börsil 1997. aastal nimega PKC Group. Töötajatele pakkus ettevõte aastakümnete jooksul stabiilset tööd ja see töö tundus kõigile igavene. Kuigi firmal läks väga hästi, põhjendati tootmise üleviimist Eestisse, Venemaale ja Brasiiliasse majanduslike vajadustega.
Tootmine liigub kogu aeg odavamasse kohta. Praegu on maailma suurim veoautode turg Hiinas. PKC Groupi juht Matti Hyytiäinen viibibki suure osa ajast Hong Kongis. Tema väitel pole tootmise kolimine Eestisse ja sealt edasi mitte ahnus, vaid võimalus ellu jääda. Hyytiäinen ütles, et suured kliendid Volvo ja Scania poleks endise hinnaga enam tellimusi jätkanud. Autode elektrikaablid on aga ettevõtte jaoks kõige tähtsam asi.
Paarikümne aastaga on Kempelest alustanud ettevõte laienenud Euroopasse, Aasiasse ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse. Järgmine suurem sihtkoht on India. Eesti oli ettevõtte jaoks oluline hüppelaud maailma. Ent Eesti hinnad pole enam konkurentsivõimelised.
Nüüd puhub Keilas endistes tootmishoonetes tuul. Tehase uks on kinni ja siltigi enam pole. Endine töötaja Marina Terina räägib juba tuttavat juttu: veel nädal aega enne tehase sulgemist käis ta möödunud aasta suvel Leedus inimesi välja õpetamas. PKC ostis nõukogude-aegse Leedu tehase 2014. aastal ja tegi seal remondi. Veel samal aastal suleti tehas Haapsalus ning Keila oma pandi kinni möödunud suvel. Terina meenutab, et kui tuli koondamisteade, valitses kogu tehases vaikus. Ajakirjandus käis korraks kohal, aga 600 töökoha kaotus 10 000 elanikuga linnas ununes ruttu. Põhjusi on kuuldud juba pikalt: odava tööjõu aeg on Eestis lõppemas. Pärast ajakirjanikke tulid kohale töötukassa inimesed, kes õpetasid CV-sid koostama. Töötajad olid põhiosas vanemas eas pereemad, kes kaotasid töö. Parimatel päevadel töötas Keila ja Haapsalu tehastes kokku 1000 inimest.
Palgatõusu Eestis põhjendatakse tööjõu puudusega, samuti suure väljarände ja sündivuse vähenemisega. Eestis on sama olukord mis varem Kempeles, märgib ettevõtte juht Matti Hyytiäinen. Ta lükkab vastutuse Scaniale – nemad on hinda alla surunud. Oli selge, et Eesti hinnaga pole võimalik tellimusi võita.
Eestis on toimunud areng, mida paljud asjatundjad on soovinud: odava tööjõuga maast spetsialistide ja inseneride maaks. Nüüd ongi PKC-l Tallinnas „kompetentsikeskus”, kus töötab sada inimest: insenerid, majandusjuhid ja kliendinõustajad. Tallinnast juhitakse Euroopa ja Lõuna-Ameerika tegevust. Juhtkonnast kolm inimest on Tallinnas, Helsingi peakontoris istub ainult üks inimene.
Leedus jätkub nüüd sama asi, mis varem Soomes ja Eestis. Leedus on praegu miinimumpalk 380 eurot. Keskmine palk on 784 eurot. See on palju pisem kui Eesti 1146 eurot ja Soome erasektori 3574 eurot. Väikse palga tõttu lähevad paljud leedukad mujale. Alates 1991. aastast on Leedust välja rännanud 900 000 inimest. Renata Morkūnaitė plaanis samuti ära minna, aga siis sai tööd firmas PKC. Suvel ta abiellub ja loob pere. Tulevik paistab praegu veel roosiline. Ta ei usu, et tehas Leedust kuhugi kaob.
Seda, et Leedu tehas jääb, kinnitab ka ettevõtte juht Matti Hyytiäinen. Tema väitel on Leedu nii kulude kui asukoha poolest optimaalne koht, kust teenindada Skandinaavia kliente. Ent naabruses asuv Valgevene on veelgi odavam. Poliitilise olukorra muutudes on võimalik tootmine sinna üle viia. Nüüd on küsimus, kas leedulanna Renata on varsti see, kes mõne uue maa tehasele kaabli valmistab.
http://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005274775.html
