Kui varem tähistasid inimesed kooselusid, siis nüüd läheb üha enam moodi üksi elamine ja üksiolemise tähistamine. Noor soomlanna tähistab üksiolemise 10. aastapäeva.
Üksikuks jäämine on ühiskonnas üha enam soositud ning inimene ei pea tingimata abielluma ja lapsi saama. Soomes abiellutakse aasta-aastalt üha vähem, vahendab Helsingin Sanomat.
Möödunud aastal sõlmiti Soomes 24 464 abielu, aga abieluranda sõudmine on iga aastaga vähenenud alates 2008. aastast.
Pulmad pole paarisuhtes ainus sündmus, mida tähistada. Lisaks on kihlumine, katsikud ja muud tähtpäevad, mis on seotud pere loomisega.
Ent ka üksiolemist saab tähistada. Näiteks 28-aastane Tampere naine Lilli Pukka tähistab tänavu üksiolemise 10. aastapäeva. See tähendab, et naine on elanud kogu oma täiskasvanuea üksi. Ta räägib, et on tutvunud inimesega, kellega tahab elu lõpuni koos elada ning miks mitte seda tähistada. Ta korraldab septembris omale Mina-peo, millega tähistab kümmet aastat kooselu iseendaga.
Soome rahvastikuliidu peresuhetekeskuse juhataja ja peresotsioloog Heli Vaaranen märgib, et üksielavate inimeste selline tegevus on arusaadav, kuna paaris elavatel inimestel on nii palju tähtpäevi. Tekib küsimus, miks peab üks osa inimesi sellisest võimalusest loobuma.
Soomes elab üha rohkem inimesi üksi või vahetab pidevalt partnerit. Üksiolemine on üha rohkem levinud ning paarisuhe ei tähenda enam tingimata abielu ja laste saamist.
Vaaraneni sõnul pole selles midagi imelikku, et üksi elavad inimesed tähistavad soolaleiba, sünnipäevi, tööalaseid saavutusi või kooli lõpetamist. Tavaliselt on üksikute inimeste tähistamised seotud nende isiklike saavutustega.
Lilli Pukka aga leiab, et tähistada võiks ka midagi muud peale saavutuste. Ta tahaks tähistada seda, on ennast oma elus leidnud ja on sellisena oma eluga rahul. Ta leiab, et kümme aastat on piisavalt pikk aeg, et tuttavaks saada oma elus kõige olulisema inimesega. Ta on jõudnud arusaamiseni, et tema identiteet ei pea olema seotud kellegi teisega ja ta ei pea end määratlema läbi abielulise suhte.
Üksiolemise tähistamine ongi mõeldud sellise eluviisi tunnustamiseks: üksik inimene ei pea olema õnnetu, kui kedagi enda kõrvale ei leia ning ta ei pea end määratlema läbi paarisuhte puudumise.
Eesmärk on tuua esile, et ka üksik inimene võib olla täiuslik ja rahul oma eluga ning tal ei pea seepärast olema midagi viga.
Üksielamise kohta on olemas ka termin – singlism. Üksielamist võidakse vaadata kui ülbust, aga Lilli Pukka kinnitab, et tema eesmärk pole abielus inimesi kuidagi naeruvääristada. Tema väitel on üksiolemine tema teadlik valik ning see ei tähenda, et ta ei võiks kunagi abielus elada. Nüüd aga leiab ta, et on aeg tähistada kooselu iseendaga.
Mina-peole on oodatud lähemad tuttavad, kelle hulgas on nii üksikuid kui paare. Kutsutud on pidanud seda väga vahvaks ideeks. Erilisi kingisoove Pukkal ei ole, ta on õnnelik, kui inimesed kohale tulevad. Soovi korral või annetada raha reisikassasse.
Pärast Mina-pidu kavatseb Pukka minna Mina-reisile. Sellise võimaluse pakkus oma blogis välja kujuteldavast elukaaslasest raamatu kirjutanud Henriikka Rönkkönen. Mina-reisiks peetakse sellist reisi, kuhu võib ja peabki minema üksi, et nautida parimat võimalikku seltskonda. Pukka soov on minna kas Ahvenanmaale Taffeli-tehasesse või Argentiina veinitallu.
http://www.hs.fi/elama/art-2000005297934.html
