Rahvaarvu vähenemine toob kaasa majanduskasvu kadumise ning see lõppeb katastroofiga, hoiatab Soome teadlane.

Jyväskylä ülikooli professor Juha-Antti Lamberg võrdleb seda Rooma langemisega, vahendab Helsingin Sanomat.

Rooma langemist uuriv majandusajaloo ja strateegia professor Lamberg soovitab kõigil mõelda selle peale, kui majandus enam ei kasva. Ajalooliste näidete varal võib öelda, et majanduskasvu lõpp on vägivaldne. See tähendab suurt kukkumist nii teaduses kui kunstis.

Ajaloos on palju murtud pead, mis oli Rooma langemise põhjus. Küll on pakutud, et see oli haigused, küll maksud, küll barbarid, küll halvad juhid, küll homod, küll põlluharijad. Kirjanduses on toodud Rooma langusele ligi 700 seletust.

Langusele eelnes ligi 200 aastat majanduslikku allakäiku ning see on võrreldav ükskõik millise teise ühiskonnaga ajaloos. Roomas algas majanduse allakäik rahvaarvu vähenemisega. Impeerium kaotas alasid ja läbi selle rahvast. Samal ajal vähenes sündivus ja suremus kasvas seoses sõdade ja haigustega. Rahvaarvu kukkumisega vähenes kaubandus ning laekus vähem makse. Keskvõimu nõrgenemine paistis igalt poolt välja.

Soome teadlase väitel ei saa siin tuua paralleele Euroopa või Nõukogude liidu langemisega, kuna need liidud on olnud väga lühiajalised võrreldes Rooma impeeriumiga. 70 aastat on vaid veidi enam kui Roomas oli ühe keisri valitsemisaeg.

Lambergi ja tema uurimisrühma teooria räägib sellest, et rahvaarvu vähenemisega hakkab vähenema majanduslik aktiivsus, mis toob kaasa maksutulude vähenemise, millele järgneb institutsioonide langus.

Rooma langus kulges märkamatult pikkamööda, kuni tuli järsk kukkumine, kus kõrgelt arenenud ühiskond langes 50-100 aastaga tagasi raua-aega.

Maailmas on laiemas plaanis toimumas samalaadsed protsessid. Maailma elanike arvu kasv peatub prognooside kohaselt 50 aasta pärast ja siis tuleb langus. Millest tekib kasv, kui elanike arv väheneb? Kui pole kasvu, mis saab edasi?

Kaasaja katsejänes on Jaapan, kus elanike arv on langenud viimased kümmekond aastat ja lähematel aastakümnetel väheneb rahvaarv mitmekümne miljoni võrra. Seni on maailmas kõik teooriad ja mudelid lähtunud kasvu loogikast. Ühiskonnateaduse jaoks on suur väljakutse, kuidas hallata ja juhtida ühiskonda, mis ei kasva. Ajaloos on seni kõik rahvaarvu langused lõppenud katastroofiga. Majanduskasvu lõpp on olnud vägivaldne, see on toonud kaasa kukkumise nii kunstis kui teaduses. Kukkumine puudutab kõiki sektoreid, mitte ainult majandust.

http://www.hs.fi/talous/art-2000005284314.html