Abikaasa alkoholism või ükskõiksus võib põhjustada stressi, väidab psühhiaater Juha Lehti. Stressi võib põhjustada ka perfektsionist, kes teiselt liiga palju nõuab.

Psühhiaatril on olnud patsiente, kel pole olnud elus mingeid vaevusi, aga siis loovad suhte ning tekivad tõsised probleemid. Abikaasa võib seega rikkuda inimese vaimse tervise, vahendab Helsingin Sanomat.

Stressi võib põhjustada näiteks abikaasa alkoholism, kõrvalehüpped või ükskõiksus: teist peetakse iseenesest mõistetavaks ja temale ei pöörata enam tähelepanu.

Masendust võib põhjustrada ka perfektsionist, kes teiselt liiga palju nõuab: inimeselt võetakse võimalus olla tema ise.

Psühhiaater Lehti väitel on täiesti normaalne sattuda masendusse siis, kui teine suhtub sinusse halvasti. Ebanormaalne oleks see, kui inimene talub halba paarisuhet õlgu kehitades.

Samas, isegi kui abikaasa on stressi põhjustaja, pole lahutus tingimata parim lahendus. On võimalik, et inimesed armastavad teineteist, aga ei oska teineteisega käituda. Teisest väljategemine on oskus, mida tuleb õppida. Ühiskond seda paraku ei õpeta. Vedanud on neil, kes on saanud seda lapsepõlves õppida. Mõned peavad õppima aga omast kogemusest.

Abikaasa võib nii stressi põhjustada kui ka seda süvendada. Kui nii on juhtunud, siis peaks abikaasa lõpetama sobimatu tegevuse: allutamise, ahistamise ja petmise. Stressis inimese läheduses ei tohiks tarvitada alkoholi. Masendunud ja stressis inimene vajab teadmist, et ta on piisavalt hea ja vajalik.

Teise alahindamine ainult süvendab masendust. Stressis inimeselt pole mõtet küsida, kas tal on stress või et miks ta on kogu aeg väsinud. Isegi üldiste nõuannete andmine võib teist alandada – näiteks kui teine kurdab oma olukorda ja talle soovitatakse osta poest c-vitamiini või mõelda positiivselt. Kui ei uurita inimeselt, milles probleem. Sellise suhtumisega tekib stressis inimesel tunne, et teda ei kuulata ja tema olukorda ei võeta tõsiselt.

Need, kes asjatult targutavad on põhiliselt mehed ja emad. Naised samas on altimad kuulama ja lahendusi leidma. Masendunud inimene ei vaja mingeid salanippe, märgib psühhiaater. Ta soovib vaid seda, et keegi tema mured ära kuulaks. Et sa võid oma murest rääkida kasvõi kümme korda ja teine ei pane seda pahaks.

http://www.hs.fi/elama/art-2000005287416.html