Eesti metsades laialt levinud ja põhiliselt rebaste kaudu leviv eluohtlik alveokokk-paeluss võib lähiajal jõuda Soome. Ravi paelussi vastu ei ole, aga selle levikut organismis on võimalik piirata. Ilma õigeaegse sekkumiseta võib nakatumine lõppeda surmaga.
Alveokokk-paeluss, Echinococcus multilocularis põhjustab inimese sisselundites tsüste, toob kaasa kõhnumise, palaviku ja maksapuudulikkuse. Ilma ravita järgneb maksa hävimine ja surm, vahendab Helsingin Sanomat.
Alveokokk-paeluss on tavaline Kesk-Euroopas ja Soome lahe teisel kaldal Eestis. Aastal 2011 tuvastati see parasiit esimest korda Rootsis. Parasiit levib põhiliselt rebaste ja kährikute väljaheidete kaudu ning seda kannavad edasi putukad, näiteks sipelgad.
Veterinaarprofessor Antti Oksanen ütles, et Soomes uuritakse igal aastal hoolikalt metsloomi ning võetakse proovid ligi 700-lt loomalt. Tema väitel on raske prognoosida, millal ohtlik parasiit Soome jõuab. Ta ütles, et on ühe kihlveo juba kaotanud: nimelt oli ta kindel, et parasiit jõuab enne Soome kui Rootsi. Läks teisiti. Rootsis on aga parasiiti nii vähe, et tõenäolisemalt levib see Soome ida poolt.
Alveokokk-paeluss kasvab täisealiseks ja muneb munad metslooma soolestikus. Munad satuvad väljaheitega loodusesse. Tuul, sademed, lendavad putukad ja sipelgad kannavad mune looduses edasi. Lisaks võivad munad edasi kanduda loomakarvade sees.
Inimene nakatub enamasti loodusest korjatud marjade, aga tõenäolisemalt koerte kaudu. Inimene on parasiidile vaheperemees. Parasiit inimese organismis ei paljune, küll aga põhjustab vaevusi.
Inimese siseelunditesse tekivad villide sarnased tsüstid. Halvimal juhul saab kahjustada maks, nii et selle elundi tegevus lakkab. Seetõttu on nakatumine eluohtlik. Parasiit võib laieneda kopsudesse ja mujale organismi.
Ravi parasiidi vastu ei ole. Seda pole võimalik organismist välja saada, küll on võimalik piirata selle levikut. Ravi kestab kogu eluaja.
Tavaliselt on raske öelda, kust inimene nakkuse sai, kuna peiteperiood võib kesta 5-15 aastat. Saksamaal on tuvastatud, et haigus on saadud põhiliselt metsloomadega kokku puutuvate koerte kaudu. See on tõenäoline, sest ka koer võib olla parasiidi peremees.
Professor Oksanen hoiatab kõiki välismaal reisides hulkuvate koerte silitamise eest. Hulkuvad loomad võivad levitada ka muid haigusi, näiteks marutaudi.
Oksaneni arvates taudi Soome levimine metsamarjade söömist ära ei lõpeta. Küll aga hoiatab Soome toiduamet Evira oma kodulehel, et nakkuspiirkondades ei tohiks pesemata marju metsas süüa.
Eri maade soovitused on väga erinevad. Näiteks Rootsis võib metsas marju vabalt süüa, kuna paelussi on tuvastatud väga vähesel määral ja tõenäosus nakatuda on väga väike. Šveitsis, kus paeluss on väga levinud, on tuvastatud, inimeste nakatumine on väga haruldane. Uuringute põhjal nakatub vaid iga kümnes inimene, kes on mune alla neelanud. Enamikul juhtudel tapab parasiidi inimese enda immuunsüsteem. Uurijate väitel haigestub vaid iga sajas mune alla neelanud inimene.
Oksanen välismaalt pärit marjade söömist ei piiraks, kuna risk on väike. Samas soovitab ta välismaalt toodud külmutatud marjad igaks juhuks läbi kuumutada, seda põhiliselt noroviiruste ja Cyclospora-parasiitide tõttu. Kuumutades hävivad ka paelussi munad.
Aastal 2015 avastati ühe 8-aastase soome tüdruku kopsust avokaado suurune vedelikuga täidetud tsüst, mille põhjustajaks oli põdrapaeluss, Echinococcus canadensis. Seda parasiiti esineb Põhja- ja Ida-Soomes. Kuigi põdrapaeluss on Soomes juba kohal, räägitakse sellest vähem, kuna selle põhjustatavad vaevused on väiksemad. Hirvepaeluss põhjustab vaid üksikuid tsüste, seda põhiliselt kopsudesse ja maksa. Neid saab ravida operatsioonide või ravimite abil. Enamasti on vaevused nii väiksed, et ei vajagi ravi. Põdrapaelussi esineb Soome põtradel palju, aga inimeste nakatumisi tuleb ette haruharva.
Põdrapaelussi peremehed on samuti koerlased, enamasti hundid. Koerad võivad nakatuda siis, kui söövad põdrajahi järel metsloomade siseelundeid. Inimesed nakatuvad peamiselt jahikoerte kaudu. Nii oli see ka Soomes nakatunud tüdruku puhul. Seetõttu on Soomes kohustuslik anda jahikoertele enne ja pärast jahihooaega ussirohtu.
Nakkusregistri andmetel on Soomes tuvastatud mõni üksik paelussi nakatumine aastas. Põhiliselt on tegu põistang-paelussi ehk Echinococcus granulosus’ega. See levib põhiliselt lammaste ja lambakoerte kaudu ning haiguse võib saada Kesk-Aasiast, Aafrikast ja Vahemere äärest.
http://www.hs.fi/tiede/art-2000005257973.html
