Suitsetamist on üha rohkem koomale tõmmatud. Nüüd on jõutud otsaga selleni, et keelatakse ära brändi nime kasutamine sigaretipakil.
Hiljuti näiteks tulid Prantsusmaal ja Suurbritannias müügile suitsupakid, mis on kõik äravahetamiseni sarnased. Marlborot, Camelit ja Lucky Srike’i ei ole võimalik enam üksteisest riiulil eristada. Firmanimi on küll kirjas, aga kõigil pakkidel ühtemoodi, vahendab Helsingin Sanomat.
Sõjaväerohelised sigaretipakid näevad oma hoiatavate siltidega kõik ühtemoodi jõledad välja. Uuringute järgi avaldab see inimestele mõju. Kõige rohkem on vastavat mõju uuritud Austraalias, kus keelustati firmamärkide kasutamine juba 2012. aastal. Pärast muudatust vähenes suitsetamine ühe protsendipunkti võrra aastas. Soome oludes tähendab see ligi kuut tuhandet suitsetajat.
Samal ajal suurenesid Austraalias suitsetamisest loobumise katsed ja kõned mahajätmise infoliinile. Uurimuse järgi mõjutas pakendite välimus suitsude maitset. Suits maitseb neis halvemini ja kvaliteet tundub kehvem.
Soomes ja mujal Euroopa Liidus pole ilma brändinimeta pakenditeni veel jõutud. Soome tervise ja heaolu ameti peaarsti Antero Heloma arvates võivad piirangud jõuda Soome siis, kui ELi tubakadirektiivi uuendatakse.
Võimalikult ebameeldiv pakend on tubakavastase võitluse viimane vaatus. Algas kõik reklaamide keelustamise ning Marlboro-mehe kaotamisega tänavapildist. Nüüd on järg hoiatavate tekstide ja piltide käes, lisaks suitsuvabad töö- ja söögikohad ning kõrgem hind. Ettepanekuid on tehtud veelgi – näiteks viia sigarettide müük kaartide peale või apteekidesse ning tõsta suitsude happesust, et suitsu kopsu tõmbamine oleks ebameeldivam.
Miks ei võiks sigarette üldse ära keelata? Antero Heloma sõnul on mindud seda teed, et suitsetamine igapäevasest elust välja lülitada. Keeluseadust ei taha keegi, sest sellised asjad on alati ebaõnnestunud. Suitsude müügi keelamine tähendaks seda, et õitseks salakaubandus. Sellisel juhul pole võimalik enam makse koguda.
Suitsetamise keelamist on maailmas siiski proovitud. Näiteks väike Bhutani kuningriik Himaalaja mägedes keelas sigarettide müügi 2004. aastal. Pärast seda suurenes Bhutanis sigarettide salakaubandus. Samal ajal vähenes ka suitsetamine. 2011. aastal tehtud uuringu põhjal on Bhutanis suitsetajaid kõige vähem terves maailmas, ainult 2,8 protsenti.
Soomes on võetud eesmärgiks, et 2030. aastaks oleks suitsetajaid alla 5%. See on juba nii madal tase, et suitsetamist ei ole praktiliselt üldse märgata. Praegu suitsetab Soomes ligi 13% täiskasvanutest.
Praegu vähendab Soomes suitsetamist kõrgem hind. Valitsus tõstab sigarettide hinda igal aastal. See tähendab 4 aasta jooksul sigaretipaki hinna tõusu ligi 2 euro võrra.
Üks asi on veel selge – kuigi käimas on lõppmäng, ei kao suitsetamine maailmast päriselt kuhugi.
http://www.hs.fi/tiede/art-2000005238013.html
