Soomes ei peeta hallitust ametlikult haiguse põhjuseks, mistõttu hallituse käes vaevlevad inimesed jäävad töölt koju masenduse diagnoosiga.
Professor Ville Valtonen on Soomes ainus arst, kes paneb hallitushaiguse diagnoosi, aga seda ka ainult seetõttu, et ta on juba pensionil, vahendab Helsingin Sanomat. Rahvapensioniamet Kela, kindlustusfirmad ega ka Soome tööterviseamet ei pea hallitust haiguse põhjustajaks.
Hallituse tõttu kannatavad inimesed saavad kutsehaiguse diagnoosi ainult siis, kui on saanud omale astma.
Asi on hallituse koha pealt nii hull, et näiteks Helsingi piirkonna haigla HUS-i ämmaemandad kardavad, et nõnda jätkates kaotab haigla terve ämmaemandate põlvkonna. HUS-il pole peaaegu mitte ühtegi hallitusevaba haiglahoonet. Hallituse tõttu haigestunud haigla töötajad ei saa haiguspuhkust, rääkimata töövõimetuspensionist.
HUS-i endine nakkushaiguste kliiniku peaarst professor Ville Valtonen tunnistab, et võimetuse tõttu panna haigetele hallitusest tingitud diagnoosi on inimesed jäänud massiliselt haiguspuhkusele masenduse diagnoosiga. Tegelik põhjus neil haigetel on keskkonnamõjudest tingitud hallitushaigus.
Valtonen ütles, et hallitusega seotud probleemi on tekitanud arstid ise, kuna 1980ndatel alanud meditsiinikoolitus keskendus arstiteadusele kui täppisteadusele, kus kõike on võimalik tõestada laboratooriumitestide abil. Hallituse puhul on raske midagi testide põhjal tõestada, kuna sageli on tegemist laiema keskkonnaprobleemiga.
Keskkonnahaige võib Valtoneni väitel olla ka masendunud, aga ta tuletab meelde, et sageli on uusi haigusi või tervisehädasid peetud esialgu psühhiaatrilisteks haigusteks.
Valtonen tunnistab, et kõige mõjukamad tegijad on meditsiini valdkonnas kindlustusfirmad, mis kiidavad heaks vaid alla poole juhtumitest. Selline areng on arsti arvates kuritegelik, kui ei arvestata asjaoluga, et inimesed on arstide poolt töövõimetuks tunnistatud.
Hallitushaigused tähendavad ühiskonnale suurt koormat. Praegu maksavad selle kinni inimesed ise. Terviseprobleemid tähendavad tänapäeval sageli töö, vara, sotsiaalse turvalisuse, staatuse ja isegi sotsiaalsete suhete kaotust. Valtonen räägib, et ta on korduvalt puutunud kokku juhtumitega, kus hallituse käes kannatav inimene pannakse vaimuhaiglasse, kuna arst pole uskunud haige juttu hallituse kohta ja pidanud seda luuluks. Ja siis on vaimuhaiglas jälle hallituse probleemid.
Lapsevanemaid on ähvardatud, et neilt võetakse lapsed ära, kui nad pole nõus neid panema hallituskoolidesse. Õnneks on lastekaitsetöötajad enamasti probleemidest teadlikud.
Valtoneni arvates paraneb hallitushaigete olukord oluliselt järgmise kümne aasta jooksul, kuna poliitiline tahe selleks on olemas. Valtoneni kolleegid on juba teinud ettepanekuid luua eraldi siseõhu- ja hallituskliinikud ülikoolide haiglate juurde. Arst usub, et lähiaastatel töötatakse välja eraldi test hallitushaiguse tuvastamiseks.
Valtonen ise on hallitusarstide hulgas erakordne nähtus, kuna tal on individuaalne vastuvõtt kaks korda nädalas. Info patsiente ära kuulava arsti kohta levib Facebooki gruppides ja vastuvõtuaega peab ootama mitu kuud.
Soomes on hallitusest tingitud terviseprobleemid ligi 800 000 inimesel. Kolmandikus Soome koolidest ja lasteaedadest on probleeme siseõhuga. Soome hoonetel on kehva ehituskvaliteedi ja järelvalve tõttu ligi 50 miljardi euro suurune remondipuudujääk.
Hallituskoolide kõrvale on kerkinud hallitushaiglad ja tervisekeskused, näiteks HUS-il on vaid kolm hallitusvaba haiglahoonet.
http://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005195637.html
