Soome põllumajanduses mängib üha tähtsamat rolli mahepõllundus. Mahepõldude pindala on aasta-aastalt kasvanud, kuna mahepõllundus on tavapärasest kasumlikum.

Tänavu kasvab Soome mahepõldude pindala uue rekordini – 264 000 hektarini. Võrreldes möödunud aastaga on kasv 10%. Kümne aastaga on kasv olnud üle 50%, vahendab Yle.

Soome põldudest ligi 12% on mahedad. Mahetalude hulk on kasvanud 4600ni. Tavapäraseid talusid on Soomes 50 000 ringis. Tavapäraste talude hulk on kahanenud ligikaudu tuhande võrra aastas.

Mahebuum on eriti nähtav Lõuna-Soomes, kus tegeletakse põhiliselt viljakasvatusega. Põhja pool on enamik maast rohumaade all, kus tegeletakse karjakasvatusega.

Mahetalude tuludest 60% moodustavad loomapidamisega seotud tulud: piim, liha ja munad. Järgnevad taimed ning juur- ja puuviljad. Mahekasvatusest on maaettevõtjate jaoks saanud toidulaua täiendusest juba sissetulekuallikas. Näiteks Soomes toodetud lambalihast neljandik on mahe.

Mahetootjate ühenduse Pro Luomu andmetel oli Soome mahetoodete turu maht möödunud aastal 273 miljonit eurot ja aastaks 2020 peaks see kerkima 410 miljoni euroni.

Maheda populaarsuse põhjus on selle suurem kasumlikkus. Mahetootmist toetatakse rohkem ja mahetoodete turg kasvab. Mahetoodete eest saab küsida paremat hinda. Näiteks maheda liha hind on mitmekordne võrreldes tavapärasega. Teiselt poolt on mahetootmise kulud väiksemad, näiteks pole vaja kasutada nii palju taimekaitsevahendeid ja väetisi. Mahetootmise puhul kasutatakse talude enda väetist ja taimekaitse kulud on minimaalsed, kuna mürke üldse ei kasutata.

Maheda vilja hind on praegu rekordkõrgusel ja selle järele on suur nõudmine maailmaturul. Mahevilja hind püsib kõrge, kuna nõudlus on suur ja tootjaid vähe.